Mari-Liis Lill: see aeg on sundinud meid lähisuhteid lähemalt vaatama ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Mari-Liis Lill.
Mari-Liis Lill. Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR

Mari-Liis Lill toob 1. augustil Draamateatri suvises Viinistu-kavas lavale Andra Teede näidendi "Esimene armastus". Lill rääkis kultuuriportaalile oma uuest lavastusest, seda ümbritsevast ja armastusest, ka sellest, kuidas koroonaaeg on teatritegemist mõjutanud.

"See aeg on võib-olla sundinud meid oma lähisuhteid lähemalt vaatama, ja loodetavasti on meile meeldinud see, mida me näeme," märkis Mari-Liis Lill, rääkides armastusest koroona ajal.

Lavastuse "Esimene armastus" esietendus oli algul plaanitud kevadesse. Kuidas etendus möödunud koroonakevade taustal publikut nüüd kõnetab? Koroonakevadele järele vaadates tundub praegu olevat õige aeg armastusest rääkida: inimesed otsivad helgeid elamusi. Kuidas teile tundub, kas armastuse teema on miski, mis praegusele ajale eriti hästi sobib ning teema, millest inimesed meelsasti etendust vaatama tulevad?

Ma usun, et inimesed ei ole hakanud tänu koroonale rohkem ega vähem armastama, isegi Eesti iibe oodatud hüpe positiivsuse suunas ei realiseerunud. See aeg on võib-olla sundinud meid oma lähisuhteid lähemalt vaatama, ja loodetavasti on meile meeldinud see, mida me näeme. Ma arvan, et praegu, koroonakriisi järel on hea aeg meenutada oma esimest armastust, sest alati on väga hea aeg meenutada oma esimest armastust.

Armastus on ajatu küsimus. Miks otsustasite just sel aastal sellise dokumentaallavastuse teha ja mis teid armastuse teema poole tõmbas? Kas teile tundub, et inimesed võiksid armastusest rohkem ja avatumalt rääkida?

See teema oli tegelikult juba mu esimese dokumentaallavastuse eel variandina laual, lihtsalt tol hetkel tundus depressioon teemana põletavam. Nüüd olen aga ringiga armastuse juurde tagasi jõudnud. Eks me kõik jõua suurema või väiksema ringiga armastuse juurde tagasi. Lisaks mõistsin, et kui minu soov on vaadelda armastuse muutumist või endiseks jäämist ajas ja ma soovin teha intervjuusid inimestega, kes on sündinud koos esimese Eesti Vabariigiga, siis on viimane aeg see ette võtta.

Lavastus jutustab koos esimese Eesti Vabariigiga sündinud inimeste armastuslugusid. Mis on nende lugude ühine iseloomustav joon ja kuidas paistavad nende kõrval tänapäeva armastuslood? Kas nüüd saab armastus tõesti alguse Tinderis?

Eks ta nii kippus olema, et nooremate inimeste jaoks oli esimene armastus midagi sellist, mis on juba möödas, samas kui enamiku vanemate inimeste jaoks oli esimene armastus see inimene, kellega nad tänaseni koos elavad, juba vähemalt kuuskümmend üheksa aastat. Aga ka noorte hulgas oli mitu inimest, kes ütlesid, et nad on siiani oma esimese armastusega koos, mõned kasvatasid juba ühist last.

Väga armsalt ütles üks 19-aastane tüdruk, kes oli hiljuti kihlunud ja tegi armastatuga tulevikuplaane: "Inimesed vahel ütlevad, et see on naiivne, et meil on selline naiivne noorte armastus, aga ma ei usu seda."

Selle koha peal ilmselt kõik natuke vanemad inimesed mõtlevad, et... jajah, ei tahaks küll teie unistusi lõhkuda, aga on ikka täitsa naiivne, jah. Aga mulle meeldib mõelda, et... äkki ei ole? Mulle meeldib see mõte, et olla kellegi esimene armastus on suurepärane, aga olla kellegi viimane armastus – see on juba midagi erilist. Tänapäeval saab armastus alguse kõikjal, muu hulgas ka Tinderis. Aga õnneks mitte ainult seal.

Kas eriolukord võimaldas prooviperioodi pikendada või võtsite aja puhkuseks? Mis tundega uuesti proove tegema hakkasite? Kas lavastus oli täiesti valmis algseks tähtajaks või kulus pikem periood positiivselt ära?

Vahepeal puhkasin, või, noh, olin lapsega koduõppel, siis jälle natuke mõlgutasin mõtteid. Ega see kujuteldavate näitlejatega lavastamine ei olegi nii lihtne, nii et suur rõõm oli taas päris proovisaalis kohtuda. Tunne tekitas proove alustades elevust ja eriolukorra antud paus võimaldas järelemõtlemiseaega ja tuli kindlasti kasuks. Oleks jõudnud valmis ka ilma selle pausita, aga hoopis ühe teistsuguse lavastusega.

Olete vabakutseline lavastaja ning töötate erinevate projektidega. Miks otsustasite "Esimese armastuse" etendada Eesti Draamateatris?

Draamateater on mu endine koduteater ja selle kohaga on seotud minu jaoks palju nostalgilist, nagu ka esimese armastusega. Tegelikult proosalisem põhjus on see, et peanäitejuht kutsus ja ajad klappisid.

Esmalt pidi lavastus tulema Draamateatri väikse saali lavale. Milliseid muutusi pidite tegema uue etenduskoha Viinistu teatrilavaga kohanemiseks?

Viinistul mängime vabas õhus endise seenekasvatuse siseõuel ja see on põhiline muutuja, millega oleme pidanud kohanema. Kui meil enne olid põõsad ratastel, siis nüüd on põõsad kõvasti juurtega mullas, kui enne valgustas ainult prožektorivalgus, siis nüüd pakub ka päike oma valguslahendusi jne. Mängupaik on ise hästi elus ja klapib seetõttu esimese armastusega väga kenasti.

Toimetaja: Valner Valme

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: