Töötuse vastu mässavad muusikud eile ja täna

Pea sada aastat tagasi jäi hetkega töötuks mitukümmend tuhat muusikut. 1926. aastal töötas USA kinodes 22 000 muusikut, kes moodustasid terve viiendiku Ameerika muusikute föderatsiooni (AFM) liikmeskonnast. Nagu seisab 1939. aasta Postimehe veergudel, oli kinoorkestritele ette kirjutatud meetrite viisi muusikat teha. Oli inimesi, kes käisidki kinos muusikat kuulamas. Esimese helifilmi tulek muutis kõik. Nelja aastaga kasvas kinode külastatavus viiekümnelt miljonilt üheksakümnele miljonile nädalas ning miski ei viidanud igatsusele tummfilmidele järele. 1927. aastal alustasid muusikud mässu helifilmide vastu. Saint Louisis streikinud instrumentalistidele maksti lõpuks seitse nädalat palka, olgugi et nad ühtegi nooti ei mänginud. Mõnes kinos tasusid omanikud muusikutele selle eest, et nad filmide vahel 90 sekundit mängiksid. See pidu ei kestnud kaua. Kahe aastaga jäi enamik filmimuusikuid töötuks.

Möödunud teisipäeval kogunes Inglismaal 400-liikmeline vabakutselistest muusikutest koosnev orkester parlamendihoone juurde, markeerimaks muusikatööstuse rasket olukorda pandeemia ajal. Londonis ja Birminghamis toimunud protesti käivitas Suurbritannia rahandusministri Rishi Sunaki sõnavõtt, kus ta soovitas muusikutel alternatiivne töö leida. "Ma ei saa teeselda, et kõik saavad teha täpselt sama tööd, mida nad tegid enne kriisi," ütles Sunaki ITV Newsile. David Hilli juhatusel kõlas kogunemisel 90-sekundiline katkend ehk 20 protsenti Gustav Holsti sümfoonilisest süidist "Planeedid". See žest viitas tõsiasjale, et vabakutselised muusikud saavad valitsuselt nõuda maksimaalselt 20 protsenti oma sissetulekust. 90-sekundilisele katkendile järgnes kaks minutit vaikust.

Muusikud on sunnitud elukutset vahetama

Suve lõpus ilmus Briti väljaandes The Guardian ehmatav artikkel sealsete muusikute käekäigust. Kahe tuhande professionaalse muusiku seas läbi viidud küsitluse põhjal selgus, et kolmandik vastanutest kaalub muusikatööstusest lahkumist. Peaaegu pooled on leidnud endale teise töö väljaspool oma eriala. 87 protsenti vastanutest ütlesid, et kui toetused peaksid oktoobris lõppema, tekiks neil rahalisi raskusi. Sarnaseid teemakäsitlusi on olnud ka paljude teiste riikide väljaannetes. On täiesti tavapärane, et muusikud töötavad supermarketites või kullerifirmades.

Eelmisel nädalal ERSO ees soleerinud maailmakuulsa pianisti Kirill Gersteini sõnul on seesugune statistika šokeeriv. Ta usub, et raskeim on see alles oma muusikukarjääri alguses olevatele noortele. Gerstein ei tea isiklikult kedagi, kes on pidanud eriala vahetama, aga teab mitut kolleegi, kelle sissetulekud pole kokkukuivanud kontserdielu tõttu enam endised. Ka tavapäraselt mainekates kontserdisaalides esinev pianist ei andnud märtsist septembri keskpaigani ühtegi kontserti. Gerstein peab oluliseks kultuurielu jätkumist. "Head asjad kaovad kiiresti ja võtavad kaua aega, et tagasi tulla, kui üldse tulevad," lisas ta.

Eesti muusikute mure?

Kas samu küsimusi saame esitada ka Eesti muusikaelule? "Õnneks neid inimesi, kes ütlesid, et nad vahetavad eriala, oli alla 10 protsendi," kommenteeris Eesti Muusikanõukogu juhatuse ja kriisinõukoja liige Marko Lõhmus toetudes kevadel korraldatud uuringule. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kultuurikorralduse eriala ja Eesti Muusikanõukogu koostatud küsitluses oodati vastama kõiki muusika valdkonna loovisikuid: heliloojaid, interpreete, akustilise ja elektroonilise muusika loojaid ja esitajaid, dirigente ja koorijuhte. Vastates paluti igaühel mõelda just tema enda ja oma eriala seisundile eriolukorra ajal ning selle järel.

Arvestades loome- ja erialaliitude liikmeskonda, professionaalsete muusikakollektiivide ja -teatrite loomingulise personali suurust ning laulupeo registris olevate koorijuhtide ja orkestridirigentide hulka oleks ankeedi võinud täita umbes 3200 inimest. Vastanuid oli 324 ehk ankeedi täitis iga kümnes muusik. "Öeldi, et muusikuna ma ehk ei naase, aga lähen siis pilli- või trostimeistriks, õpin klaverihäälestamist või midagi, mis on minu erialaga seotud," lisas Lõhmus.

Eesti Interpreetide Liidu esimees ja Eesti Muusikanõukogu juhatuse liige Henry-David Varema kinnitab, et olukord on puudutanud paljusid muusikuid ja toonud esile mitmeid alalisi probleeme, sealhulgas klassikalise muusika interpreedi muutunud rolli muusikaelus. "Ta on ju see inimene, kes läheb lavale ja esineb, aga paraku on tema arvelt kõige lihtsam kokku hoida," ütles Varema. "Tema on tihti see, kelle soov selles eriolukorras esineda on nii suur, et ta lööb käega ja läheb esineb tasuta selleks, et ta saaks laval olla ja tema oskused säiliksid," lisas ta. Varema sõnul on praegune kriis puudutanud kõige valusamalt rahvusvahelise karjääriga oma ala tipptegijaid.

Muusik ja Eesti Autorite Ühingu esimees Vaiko Eplik rääkis, et ka tema tutvusringkonnas on mitmeid muusikuid, kes on pidanud sel aastal vahetama oma tegevusala või mastaape, kes on kaotanud oma ettevõtted või on pidanud hakkama tegelema näiteks ehitusega. Tema sõnul on Eesti muusikute puhul mitmel rindel töötamine pigem reegel kui erand. "Paraku autoritasude väljavõtetega panka minnes ja eluasemelaenu taotledes ei vaadata sind kui selgemõistuslikku inimest," torkas Eplik.

Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Madli-Liis Parts märkis, et need, kelle tööd hakkab kriis tugevalt mõjutama alles aasta või paari pärast, on heliloojad. Veel valmivad varasemad tellimused, aga praeguses ebastabiilses olukorras on kontserdikorraldajad uute rahaliste kohustuste võtmisel ettevaatlikumad.

Loovisikute toetamine

Muusikutele on kevadest saati olnud abiks vabakutseliste loovisikute loometoetus ja kriisiabi muusikavaldkonna ettevõtetele. Esimene on mõeldud vabakutselistele loovisikutele, kes ei ole kuskil töölepinguga tööl. "Kui see on mõeldud vabakutselisele loovisikule, siis välistab see sellised inimesed, kes teevad väikseid tööotsi töölepinguga, aga samas ei välista neid, kes on oma tegevuse ettevõtlusalustele üle viinud," kritiseeris Varema. Madli-Liis Partsi sõnul on toetus muusikutele selleks, et keerulised ajad üle elada. "See toetus on 584 eurot kuus, kuus kuud järjest ja seda saab ühe korra pikendada," täpsustas ta.

Live Music Estonia juht Henri Roosipõld usub, et muusikaelu toimimise tagab usaldus. "Korraldajad peavad olema professionaalsed, näitama eeskuju, tagama kõik vahendid ning publik peab teadvustama, et nende kätes on muusikute ja korraldajate elu jätkumine," rääkis Roospõld.