Eesti teatrit käidi 2019. aastal vaatamas üle 1,2 miljoni korra
14. oktoobril esitletakse aastaraamatut "Teatrielu 2019" ning ühes sellega antakse lühiülevaade eelmise aasta teatristatistikast.
Lühidalt võib öelda, et Eesti teatrit käidi 2019. aastal vaatamas üle 1,2 miljoni korra (1 273 303), kokku andsid teatrid 7 047 etendust ja mängukavades oli kokku 610 lavastust. Tegijate jätkuvale aktiivsusele ei jäänud alla ka vaatajate huvi. Keskmiselt oli 2019. aastal ühel etendusel 184 vaatajat, iga päev oli võimalik valida keskmiselt 19 etenduse vahel ja teatrisse tuli päevas keskmiselt 3 489 vaatajat, mis on suurim tulemus viimase viie aasta võrdluses.
Samuti kasvas 2019. aastaks nii repertuaaris olevate lavastuste arv (540-lt 610le) kui ka uuslavastuste arv (196-lt 222-le). Samas linna- ja riigiosalusega teatrite uuslavastuse arv püsib enam-vähem samas suurusjärgus, saja uuslavastuse ringis (92). Kogu repertuaari 610 lavastusest kuulub riigiteatritele tavapäraselt 320 lavastuse ringis (314), mis tähendab, et iga-aastane uuslavastuste arvu tõus või langus puudutab enamasti erateatreid ja projekte.
Kõige rohkem vaatajaid oli sõnalavastustel ehk 58,5% kõigist teatrikülastustest, sellele järgnesid muusikalavastuste külastused – 16,3% ja mitmeliigilavastused 11,2% külastustega. Alla kümne protsendi olid tantsulavastuste külastused – 9,5% ning nuku- ja objektiteatri lavastuste külastused 4,6%.
2019. aastal moodustasid sõnalavastused repertuaarist 63,9% (sellest 34,3% uuslavastusi). Sõnalavastuste tekstiline päritolu oli 2019. aastal samuti tähelepanuväärne: 390 sõnalavastusest 45,6% (178 lavastust) olid Eesti autorite lavatekstid (sh 150 näidendit ja 28 dramatiseeringut), uute sõnalavastuste (kokku 134) hulgas on Eesti autorite osakaal isegi veelgi kõrgem – 56%.
Kui vaadata uuslavastuse osakaalu põhjal lavastuste eluiga, siis vaheldub kõige aktiivsemalt mitmeliigi- ja tantsulavastuste repertuaar, kus uuslavastused moodustavad kogu repertuaarist vastavalt 58 ja 41,7 protsenti. Lavastuste eluiga on pikem nukulavastustel ja muusikalavastustel (mõlemal 21,7%), sõnalavastuste repertuaar vahetus 34,3% ulatuses.
2019. aasta statistikas osales andmetega 65 teatrit. Neist olid jätkuvalt enimkülastatud teatrid Estonia (157 363), Vanemuine (152 601) ja Eesti Draamateater (100 898). Eraetendusasutustest kogusid enim vaatajaid stand-up teater POINT (37 646), Tartu Uus Teater (29 261) ja Piip ja Tuut Teater (31 979) ning ligi kakskümmend viis tuhat külastust kogusid saalidesse VAT Teater ja Lasteteater Sõber.
Eesti teatristatistika 2019. aasta andmed on avaldatud kogumikus Teatrielu 2019, mille teise osa moodustab kroonika. Lisaks statistilistele andmetele on seal avaldatud ka ülevaade teatriaastal toimunud sündmustest, ülevaated teatriorganisatsioonide tegevusest, festivalidest jmt. Teist korda on tabelisse jõudnud harrastusteatrite koondandmed. Vaadeldaval aastal oli 48 harrastusteatri repertuaaris 162 lavastust, millest 87 olid uuslavastused, etendusi anti 893 ja külastusi kokku oli 40 413.
Erinevatele sihtrühmadele mõeldud etenduskunsti festivale oli teadolevalt 21, peamiselt olid kõik need festivalid rahvusvahelised. Samuti külastas Eestit taas märkimisväärselt suur arv välisteatreid ja -esinejaid (57 teatrit 62 lavastusega). Eesti teatrid on läbi aastate andnud aastas keskmiselt 10% etendustest välismaal, nende etenduste külastuste osakaal 2019. aastal oli 2,7% aasta külastustest. Sarnaselt kogu ülejäänud teatripildiga olid ka välismaal etendatavatest lavastustest ligi pooled (44%) sõnalavastused. 2019. aastal anti väljaspool Eestit etendusi 57 lavastusega 29 riigis.
Lisaks etendustegevuse kasvavale hoole oli 2019. aastal Eesti teatrite panus ka laiemasse kultuuriellu igati märkimisväärne. Kui lisada teatrite etendustegevusele korraldatud festivalid, kontserdid, ballid, filmiõhtud, loengusarjad ja töötoad, siis võib öelda, et teatrid panustasid kultuuriellu 8 900 kultuurisündmusega 1,43 miljonile külastajale.
Tutvu andmetega lähemalt teatristatistika andmebaasis.