Lukas: kultuuri sulgemine üle terve riigi on ebaproportsionaalne

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
"Otse uudistemajast": Tõnis Lukas Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kuna viirus levib kõige jõulisemalt ennekõike Harju- ja Ida-Virumaal, on endise kultuuriministri Tõnis Lukase (Isamaa) arvates ebaproportsionaalne, et kultuuriasutused üle terve riigi kinni lähevad.

Lukas ütles ERR-ile, et on täiesti arusaadav, et valitsus pidi kuidagi pidevalt kasvavatele nakatumisarvudele reageerima, kuid rohkem oleks võinud arvesse võtta viimase aastaga tekkinud kogemust.

"Nii nagu ka soomlased praegu plaanivad, võiks olla Eestil kaks erinevat režiimi. See tähendab, et suure nakatuvusega piirkondades, Harju- ja Ida-Virumaal oleks suuremad piirangud ja muudes maakondades võiks olla ikka statsionaarsed kultuurivõimalused avatud, " lisas Lukas.

Statsionaarsete kohtadega kultuuriasutuste sulgemine üle terve Eesti on Lukase hinnangul aga ebaproportsionaalne, eriti siis, kui kaubanduskeskused, kus inimesed vabalt liikuda saavad, jäävad lahti.

"Eelmisel kevadel oli sisuliselt täissulgemine ka kultuurivaldkonnas, aga praegu on inimesed väsinud. Ma arvan, et piirkonniti võiks arvestada nakkusnäitajaid ja tõepoolest, piirkondades, kus need on kõrgemad, on mõeldav kultuuriasutuste kinnipanek," lisas Lukas.

Ta lisas, et tema meelest pole ka õiglane see, et teatrid, kinod ja kontserdisaalid liigitatakse meelelahutuse alla. See jätab Lukase sõnul mulje, nagu oleks need muu elu kõrvalnähtus.

Ta täpsustas, et tegemist on kohtadega, kuhu inimesed tulevad kultuurilistel eesmärkidel ning rahvuskultuuri püsimisel on oluline, et inimesed saaksid seda tüüpi asutusi siiski külastada.

"Nad on hingepide rahvale ja seetõttu võiks nemad olla viimased, mis kinni lähevad suure hädaga. Aga praegu seda suurt häda ma väljaspool Harjumaad ja Ida-Virumaad ei näe," lisas ta.

Muuseumide sulgemine jääb arusaamatuks

Endise ministri arvates on aga väga üllatav ka see, et muuseumid kinni läksid. Muuseumid on turvalised ja ei kujuta endast viiruse levikul suur ohtu, arvas Lukas. Lisaks on tema hinnangul muuseumides ka inimeste liikumist lihtne juhtida ning seeläbi ohtu ennetada.

"Meil on palju selliseid avaraid muuseume, kus ei teki hetkekski tunnet, et seal oleks täituvus näiteks üle 50 protsendi," lisas ta.

ERM-i direktor Alar Karis ütles ERR-ile, et viimased uuringud on näidanud, et muuseumid on viiruse leviku mõttes kaks korda turvalisemad kui kaubanduskeskused.

"Kindlasti piirangud on vajalikud ja mida muuseumid, teised etendusasutused ja kinod loodavad, et need sõnumid, mis tuleks ministeeriumi poolt, oleks selged," sõnas Karis ja lisas, et praegu pole väga aru saada, miks just selliseid otsuseid on tehtud.

ERM-i direktor ootab valitsuselt teaduspõhiseid otsuseid

Karis kirjeldas, et erinevad muuseumid üle terve riigi pole tihti omavahel juba suuruse mõttes võrreldavad, kuid näiteks ERM-is saab kindlasti tagada inimeste hajutatuse.

"Järgmine samm peaks olema see, kui võetakse mitte faktidel või teadusel põhinevaid otsuseid vastu, siis need peavad olema väga hästi kommunikeeritud," ütles Karis valitsuse otsuste kohta.

Karis lisas, et on ise tugevalt teaduse usku ning mõistab, et eri meetmeid on vaja rakendada.

"Pigem võiks piirangud olla karmimad ja lühemaajalisemad. Aga nad on sellised vinduvad ja see tähendab seda, et nendest väljatulek saab olema ka raskem," lisas ta.

ERM-i direktori arvates võiks aga majanduslikud toetusmehhanismid tagada võrdse kohtlemise ning ka näiteks ERM võiks saada töötukassa toetust, mida nad kevadel ei saanud.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: