"Tegelikult avanes mul ka väikese poisina võimalus mängida professionaalses teatris, olen teinud kaasa kolmes Vanalinna stuudio etenduses ja ühes Draamateatri lavastuses," rääkis Lepland kultuurisaates "OP". "Aga see on esimene täiskasvanuea tõsisemalt võetavam draamatükk minu jaoks küll." 

"Ma teadsin kindlalt, et Ott on super, aga ei teadnud, et kohe nii super," ütles Saara Pius oma lavapartneri kohta. "Näeme siin lavastuses midagi teistsugust Otis. Me ju teame, et ta on krutskivend ja teeb nalja, aga siin avaldub tema tõsisem ja dramaatilisem pool, seda on nii põnev olnud jälgida." 

Lepland nimetaks lavastust eelkõige muinaslooks ning Pius nõustus. "Minu meelest vajavad inimesed praegu nii väga selle hirmu taustal midagi hingekosutavat ja ilusat, emotsioone, puudutusi," sõnas Pius. "Kui oleme kõik maskid ees ja desinfitseeritud, siis lavastaja on öelnud, et tahan puudutusi, kallistusi, armastust, kõike seda."

Lavastaja Eili Neuhausi sõnul jõudis lugu temani tänu koroonale. "Kui aasta tagasi šokk oli ja ma nägin, et peame maskides käima ja üksteisest kahe meetri kaugusel olema, siis inimlikult tundus see mulle arusaamatu," meenutas Neuhaus. "Kui see lugu oli mul laua peal lahti, sain aru, et ongi õige aeg, et tuleb hakata rääkima sellest, mis on kõige olulisem."

Lavastusele on muusika kirjutanud helilooja Hando Põldmäe. "See oli üsna suur otsing ja kuna lavastusel ei ole laulutekste, siis pidime Eiliga tekste otsima ja käisime pika rea läbi," rääkis Põldmäe. "Mõtlesime, et see võiks olla Artur Alliksaar. Lugesime ja leidsime head tekstid ning lood said valmis tehtud. Aga kontekstis nad ei läinud käima ja siis läksime klassikute juurde tagasi." 

Nii ongi laulude sõnade autorid näiteks Puškin, Lermontov ja Severjanin. "See on teadlikult läbi karakterite ja filosoofilise tuuma. See laul ja tekst on oluline, sest see näitab tegelase sellist poolt, mida ta võib-olla laval dialoogis ja suhtes ei näita," selgitas Neuhaus.