Abdulrazak Gurnah sündis 1948. aastal Sansibaril. 18-aastasena kolis ta Inglismaale, mitte päris oma vabal tahtel, sest Sansibaril oli revolutsioon ja selle revolutsiooni käigus hakati tema etnilist gruppi taga kiusama.

Selle tulemusena sattus Gurnah Inglismaale ja jäi sinna noore pagulasena eksiili. Ta omandas seal hariduse, hakkas 20. eluaastate alguses kirjutama ja inglise keeles oma romaane avaldama.

Tänaseks on ta avaldanud kokku kümme romaani. Neist seni kõige tunnustatumaks romaaniks peetakse tema neljandat romaani "Paradise'i", mis jälgib ühe noore mehe elukäiku 19.–20. sajandi vahetusel maailmas, kus avaldavad mõju kolonialistlikud suundumused ja järelmid.

"Seda romaani on peetud tema vastuseks või diskussiooni asumiseks Joseph Conradi "Pimeduse südamega", mis samuti seda perioodi kajastab," kirjeldas Sepp "Aktuaalses kaameras".

Üks võlusid kolonialismi mõjude tasakaalustatud käsitlus

Ta lisas, et Gurnah' romaanide puhul on huvitav, et ta ei taandu kolonialismieelse aja suhtes nostalgiasse, vaid pigem käsitleb alati puht inimlikust aspektist mõjusid, mida need protsessid on inimestele avaldanud.

Romaanid nagu "Paradise" või seni viimane romaan "Afterlives" puudutavad pisut kaugemaid perioode ehk 20. sajandi algust, aastasaja vahetust. Aga enamik tema romaane käsitlevad nende inimeste elu, kes elavad valdavalt Inglismaal eksiilis.

"Väga mitmed tema tegelaskujud on moslemi taustaga. Kui ta ühel hetkel eesti keelde tõlgitakse, on see kindlasti kirjanduses uus aspekt, millega me ei ole nii väga tuttavad," usub Sepp.

"Kuigi tema romaanides toimub alati midagi, siis see esitatakse poeetilises, mõtisklevas ja filosoofilises võtmes, ning kuigi tema inimesed on alati sündmuste keskmes ja etnilisest taustast tulenevalt on nende perekondlikud suhted väga tihedad, siis mõjuvad tema tegelased alati sissepoole suunatuna ja ka üksildastena."

Sepa enda lemmik Gurnah' romaanidest on "By the Sea", mis jutustab moslemitaustaga põgenikust Inglismaal, kes on küpses eas sunnitud kodumaalt põgenema ja üritab enda ümber tunnetada uut maailma ja mõtestada minevikku

"Ta on tõepoolest oma delikaatsel ja tasakaalustatud viisil, aga väga sügavalt mõtestades käsitlenud kolonialismi mõjusid. Tema üks võlusid ongi tasakaalustatud suhtumine. Need on väga kriitilised teemad, aga ta on neile lähenenud väga delikaatselt, isegi poeetiliselt," kirjeldas ta.

Esiletõusus mänginud rolli Aafrika taust

Üks põhjuseid, miks ta võis esile kerkida, on tema Aafrika taust, märkis Sepp.

"Kuigi ta on kogu oma täiskasvanuelu elanud Inglismaal, puudutavad kõik tema teosed tegelikult Ida-Aafrika ajalugu, lähiajalugu. See võib olla üks põhjuseid, miks ta sai plusspunkte muudes kategooriates," sõnas ta.

Gurnah'd võib nimetada viiendaks Aafrika päritolu kirjandusnobelistiks, kui sinna mitte lugeda Doris Lessingut, kes on pärit Rodeesiast. Aga kui tuua välja mitte-valgenahalised Aafrika autorid, siis ta on kolmas.

Ta märkis, et Gurnah'd eristab ka veel see, et ta käsitleb oma loomingus rahvusvahelisust ja etnilist mitmekesisust – ka Aafrika kontekstis – ilmtingimata mitte kriitilises kolonialistlikus võtmes.

"Tema puhul tuleb teadvustada, et ta on pärit Sansibarilt, mis on tegelikult ajalooliselt olnudki mitmerahvuseline ja -kultuuriline keskus," selgitas Sepp.

"Tänu kaubandussidemetele on seal ajalooliselt palju kokkupuuteid ja mõjureid Portugalist, Saksamaalt, Briti keskkonnast, Indiast, ja seetõttu on värvikas ja mitmekesine ka tema romaanide maailm."