Kevadel, kui rääkisime riiklikult tähtsatest kultuuriobjektidest, osundas Tarand lähenevate kohalike valimiste pitseritele: mõni riigikogu liige alustab kindlasti võitlust oma valimisringkonna objekti eest, mis eelnõu kohaselt pingerea tippu ei mahtunud. Ja täpselt nii ju läkski! Tarand tunneb intriigi.

Ametisse astuvale kultuuriministrile Tiit Terikule tegi Kaarel Tarand talle kadu ennustades aga ilmselgelt liiga, asudes uurima, kuidas minister sobib tema kombineeritud maailma. See maailm, nagu öeldud, on küll põnev, kuid erineb mõneti reaalsest maailmast.  Ametisse astudes ei ole enamus tublidest ministritest oma valdkonda "läbi ja lõhki" tundnud. Ametist lahkudes aga küll. Iga peetud amet lisab teadmisi, kogemusi, ka haridust ja haritust. Elu ongi pidev kool. Loomulikult ei tohi keegi ministriks minna alg-, kesk- või kõrgharidust omandama. Ministriamet on akadeemilise skaalaga võrreldes pigem ikka juba teine või kolmas doktoriõpe, millele võiks eelneda vähemalt suure linna volikogu esimehe või linnapea kogemus. Terikul on.

Millist pilli peaks kultuuriminister kindlasti mängida oskama või millise spordiala fänn olema? Kõlab nagu ajaloolaste arutelu selle üle, kas hea sõjaajaloolane peab oskama ise suurtükist tulistada. Tegelikult ei pea – muidu jääbki põmmutama, selmet ajalugu uurida.

Mis puutub Teriku autoriteeti ning erakonna toetust talle, vastse ministri töökogemust või kultuurilembust, siis on Kaarel Tarand põhjendamatult kuri. Terve rida omadusi nagu haritus, koostöövõime ja -tahe, ka kriitiline mõtlemine (teadmine, et õigus ei pruugi olla sellel, kes väga kõvasti karjub) on Terikul kindlasti olemas. Muidugi on praegu raske aeg. Aga sellelgi on omad eelised, kohustused. Ministri töös on tänaste tähtsate rahaasjade kõrval ülimalt oluline kujundada arusaam kriisijärgsete edulugude eeldustest. Kriisi ajal ei ole peateema vastandumine, vaid koostöö. Ka nendega, kes sind väga ei armasta.

Õnneks on Terik mees, kes ei otsi kakluspartnereid, vaid koostööpartnereid. Tõenäoliselt kujuneb tal viljakas koostöö näiteks SA Kultuurileht erinevate väljaannetega (kuidas saaks meist keegi heale inimesele ja eriti kriisi ajal koostööst ära öelda?). Omalt poolt luban, et ma ei piirdu vastsele ministrile passiivse pöidla hoidmisega. Rumal oleks pärast küsida: "Miks me midagi ei teinud?" või öelda, et "Oleks ilus olnud".