"Kui ülikoolide rahastamine, sh TLÜ rahastamine riigi poolt jääb samale tasemele, on täiesti selge, et samamoodi me eestikeelset õpet teha ei suuda," ütles Tallinna ülikooli arendusprorektor Katrin Saks.

Saksa sõnul analüüsib ülikool kriitiliselt kõiki oma õppekavasid, aga eelkõige neid, mis ei kuulu ülikooli vastutusvaldkonda. "Ka infoteadus ei ole meie vastutusvaldkonnas. See tähendab, et haridus- ja teadusministeerium õpet rahaliselt ei toeta," sõnas Saks.

Esialgu lõpetatakse TLÜ infoteaduse vastuvõtt üheks aastaks. Saksa sõnul on siiski küsitav nii selle kui ka teiste TLÜ õppekavade saatus. "Tahame anda sellele õppekavale võimaluse, aga kõrghariduse kriisiga tuleb midagi ette võtta," ütles Saks.

TLÜ infoteaduse programmiga on probleeme rohkem. Tudengite väljalangevuse protsent on õppekaval väga suur, viimastel aastatel on lõpetanud vaid kolm-neli tudengit. Ka ei lähe kõik neist edasi erialasele tööle. "Kui räägime õppekavade sulgemisest, siis me ei alusta oma kõige tugevamatest ja parematest õppekavadest," tõdes Saks.

Ühe või paari õppekava sulgemine Saksa sõnul ülikooli ei päästa. "Praegu arvatakse, et kõrgharidusest on umbes sada miljonit eurot puudu. Väikese kosmeetikaga seda ei lahenda," tõdes Saks ja lisas, et kuigi õpetajate tulevane palgatõus on tervitatav, tekitab muret siiski õppejõudude palk.

Saks loodab, et kõrghariduse parandamiseks on võimalik raha leida riigieelarvest, et õppes ei peaks suurendama tudengite omaosalust.