"Võluflöödi" maailmaesietendus oli 1791. aastal Viinis. Ooperis kohtuvad Öökuninganna pimeduseriik ja Sarastro valguseriik.

"Seda võib võtta metafoorina elu muutustele ja vajadusele muutuste järele. Võluflööt tuli lavale 1700. aastate lõpus, kui Euroopas oli valgustusajastu ja seda kandis mõte sellest, kuidas inimene muutub, kuidas arukus võidab hulluse ja selles mõttes on see temaatiliselt ajakohane ka praegu," sõnas lavastaja Vilppu Kiljunen.

Ihaldatud Öökuninganna rolli kannavad eri koosseisudes Elina Nechayeva, Kristel Pärtna ja soomlane Suvi Väyrynen. Nechayevale on Öökuningannaks kehastumine olnud kauaaegne unistus.

"See ooper on väga müstiline, väga põnev, sel on väga palju huvitavaid sümboleid ja Öökuninganna on väga huvitav tegelane. Nõuab suurt temperamenti ja viha, et paluda oma tütart ära tappa oma isa ehk minu eks Sarastro. Õnneks muusika aitab kaasa ja läbi selle tuleb iseenesest see kurjus ja õelus välja," ütles Nechayeva.

Mehis Tiits sõnas, et ka peategelase prints Tamino roll on iga tenori unistus. Roll ise on sisu poolest lihtne - tegemist on noormehega, kes püüdleb läbi raskuste õnne poole. Mozart pakub aga esitajale väljakutseid.

"Materjali omandada ei ole selles mõttes raske, aga teda hästi teha, hästi esitada, on kindlasti väljakutse, et Mozartile omane delikaatsus selle esituse juures säiliks," rääkis Tiits.