Teenetemärkidega on nii, et ega neid väga-väga pidulikke sündmusi, kus neid kanda, eriti palju polegi. Veel vähem on võimalust näha neid aumärke korraga.

"Kus sa neid muidu näed? Neid pole ju iga päev kuskil näha. Kui, siis ehk veebis, kui osata otsida. Meil oli ka rahvusraamatukogus püsinäitus, mis nüüd on remondi tõttu kinni. Nii et ongi jäänud selline muuseumist muuseumisse käiv teenetemärkide näitus," rääkis presidendi kantselei nõunik Pille Osula "Aktuaalsele kaamerale".

Osa näitusest moodustavad kollektsionäär Mart Puusepa kogust pärit Eesti kaitse- ja päästevaldkonna teenetemärgid.

"589 märki on mul siin väljas. Aga terve koguna on mul neid kokku rohkem kui 2000," ütles Puusepp.

"Et me seekord oleme Valgas, on kolmekordselt oluline - tähistasime ju eile Paju lahingu aastapäeva, homme on Tartu rahu aastapäev ja peagi saabub Eesti Vabariigi aastapäev," rääkis näituse korraldustoimkonna liige Heiki Magnus.

Teenetemärke annavad välja ka omavalitsused. Ja võib-olla peaks fakt, et mõni tubli arst või õpetaja on pälvinud kõrge autasu, olema üldsusel märgata kauem, kui vaid teenetemärgi pälvinute nimekirja avaldamise või tunnustuse üleandmise hetkel.

"Eesti ajal oli ilus komme ja kohustus kasutada nime järel, kui inimene oli saanud Vabaduse Risti, VR ning liik ja järk. Näiteks VR 2.3 - ta oli saanud teise liigi kolmanda järgu. Ja miks mitte ka täna, kui inimesest kirjutatakse näiteks artikkel, on seal ära märgitud, et ta on riikliku teenetemärgi kavaler. Aga täna meil seda millegipärast ei tehta," arutles Magnus.

Eesti riiklike teenetemärkide seaduse vastuvõtmisest möödub tänavu 86 aastat.