Kuigi Sirkel ei ole enda tõlketöid kokku lugenud, arvab ta, et need jäävad ligikaudu 100 teose kanti. Ehkki tööd on Sirkel teinud omajagu, tõdes ta, et kõige mahukamaks väljakutseks kujunes Robert Musili teose "Omadusteta mees" tõlkimine. Keeleliselt aeganõudvamaks pidas Sirkel aga Hermann Brochi "Vergiliuse surma".

"Mul on olnud õnne, et ma olen saanud oma tehtud tekstid ise valida," ütles Sirkel ja lisas, et tellimustöid on tal olnud üpris vähe. "Olen saanud ise valida oma maitse ja arvamuse põhjal," rääkis ta ja lisas, et tema peamine soov on lugejaga jagada seda head tunnet, mida ta ise raamatust saab.

Küll aga ei pühendu tõlkimises Sirkel hiljutistele teostele, vaid enim paeluvad teda märksa vanemad kirjatükid. "Kui mõni asi on 200 aastat ikkagi köitev, siis peab selles midagi enamat olema kui lihtsalt kirjandustekst."

"Ma miskipärast arvan, et ükski neist ei ole tõenäoliselt bestseller. Kõik nõuavad natukene enamat süvenemist või tõsiselt võtmist kui tänapäeval kombeks," kirjeldas Sirkel enda tehtuid töid.

Pärast elutööpreemia pälvimist ei plaani Sirkel enda karjääri lõpetada, vaid mõlgutab mõtteid juba uue tõlketöö kallal. "Ma olengi praegu selle probleemi ees, et ma mõlgutan mõtteid, mida võtta järgmiseks."

Tulevikule pilku heites leiab Sirkel, et masinad ei suuda siiski täielikult inimest asendada. "Ma olen 100 protsenti veendunud, et see ei ole võimalik, mõeldamatu ilukirjanduse osas vähemalt, ja ilma läbitunnetamiseta ja ilma väga isikliku vahekorrata ja tundeta teksti suhtes, ei ole see protsess masinatele võimalik."