Alari Alliku sõnul peetakse Shi Shonagoni "Padjamärkmeid" Heiani perioodi kõige olulisemaks teoseks Murasaki Shikibu "Genji loo" kõrval. "Heiani ajastu on tegelikult selline periood, mis sai alguse 794. aastal, kui pealinn sinna koliti, ning sela oli mitu sajandit rahuperiood, jaapani kultuur puhkes õitsele ja kõik need asjad, mis varem olid Hiinast üle võetud, said isikupärasema jaapanliku kuju," ütles ta ja lisas, et saadi aru, et jaapanlased küll hiinlastele alla ei jää.

"Ka kirjanduses hakati end julgemalt jaapani keeles väljendama, varem ikkagi imiteeriti hiina luuletusi ja tekste, mehed pidasid väärikamaks hiina keeles kirjutada, see oli midagi sarnast nagu Euroopas oli ladina keel, õpetlaste ja kultuuri keel," mainis Allik ja kinnitas, et Heiani perioodil varjatud elu elanud naised hakkasid jõudeajal jaapani keeles erinevaid tekste kirja panema. "Tekkis unikaalne olukord, et selle perioodi jaapani proosa on ennekõike naiste kirjutatud."

"Murasaki Shikibu ja Sei Shonagon, selle ajastu kaks kõige olulisemat kirjanikku, elasid samal ajal ja olid rivaalid, nad püüdsid teineteist üle trumbata, sest keisri õukonnas oli tekkinud olukord, kus kahe keisrinna ümber olid tekkinud kultuurisalongid, kus naised proovisid moes, kunstis ja luules olla paremad kui teised," mainis tõlkija.

Allik selgitas ka, et Shonagoni "Padjamärkmed" ei olnud esialgu üldse avaldamiseks mõeldud. Ka pealkiri on tema sõnul otsese tähendusega. "See oli autori isiklike uitmõtete kogu, mida ta hoidis oma peatoe sees, kõigil jaapani õuedaamidel oli väikene peatugi, kuhu kael toetati ja pikad juuksed pandi üle selle sirgu, seal laeka sees oli ainus koht, kus nad said oma isiklikke märkmeid hoida, peatoe ülemine käis klapiga lahti ja sinna sai paberilehti toppida."

"Tänapäeval me ei tea, millises järjekorras need paberilehed olid, ei ole ka teada, kas Sei Shonagon ise arvas, et sellel peaks olema mingi lõplik koju," ütles Alari Allik ja lisas, et kuigi teos on praegusel kujul 400-lehekülje kanti, siis lõigud seal tekstis on väga eri liigilised. "Me ei tea isegi, kas nad on seal õiges järjekorras, eestikeelses tõlkes on iga lõigu juurde pandud mingi number, aga see number on tinglik."

Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad antakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil kell 18.00 Kirjanike Maja musta laega saalis. Auhinnatseremoonia otseülekannet saab jälgida ERR-i kultuuriportaalis.