"Selle raamatu tekst ei olnud alguses üldse mõeldud raamatuna," rääkis Kuusk ja täpsustas, et tekst ilmus esialgu ajakirjas Annalen der Physik.

"Artikkel andis ülevaate Einsteini uuest gravitatsiooniteooriast, mida tänapäeval tuntakse üldrelatiivsusteooria nime all," selgitas Kuusk ja lisas, et selle põhivõrrand ilmus lühikese artiklina 1915. aastal. Küll aga kutsus uus teooria nii füüsikute kui ka matemaatikute seas vastakaid arvamusi ning Einsteinile soovitati kirjutada pikem ülevaateartikkel oma teooriast.

Piret Kuuse sõnul suutis Albert Einstein esimesest maailmasõjast hoolimata teha tipptasemel teadust. "Kuigi käis sõda, siis teadust ja teadlasi see väga ei puudutanud," sõnas Kuusk, ent leidis, et kindlasti oli ka neid õpetlasi, keda sõda väga rängalt mõjutas.

Kuusk selgitas, et kui Einstein oli enda põhjaliku kirjutise valmis saanud, taipas ta hiljem, et selle artikli lugemine ja mõistmine on isegi erialainimestele vaevaline. Nii kirjutas Einstein järgmise raamatu lihtsamate selgitustega.

Sel aastal näeb ilmavalgust ka Einsteini teine teos "Üld- ja erirelatiivsusteooriast üldarusaadavalt". Kuuse sõnul on see tore, et kirjastus Ilmamaa peab ilmumise vääriliseks ka teaduslikke publikatsioone.

"Sama palju ma rõõmustan selle üle, et eestikeelset tõlget on märgatud ja nomineeritud, ja veelgi enam mul on hea meel, et eesti keeles saab mõelda, arutleda ja vaielda muuhulgas ka tippteaduste valdkondades," mõtiskles Kuusk. "Rääkigem omavahel alati eesti keelt kõikidel teemadel."