Vastvalminud skulptuuripargis on eksponeeritud 16 monumentaalskulptuuri Tartu Kunstimuuseumi kogudest. "Tegu on teostega, mis oma kaalu ja iseloomu tõttu on mõeldud õues eksponeerimiseks. On ütlemata tore, et aastakümneid koguhoidlas oma aega oodanud skulptuurid nüüd ka publikuni jõuavad," sõnas Tartu Kunstimuuseumi direktor Joanna Hoffmann.

Skulptuuridest kümne autoriks on Pallase Kunstikooli üks asutajatest, pikaaegne pedagoog ja hiljem ka kooli rektorina töötanud Anton Starkopf (1889–1966), kelle pärand kuulub Tartu Kunstimuuseumile. Teiste skulptuuride autoriteks on Starkopfi õpilane ja assistent Ernst Kirs (1936–1994), portretistina tuntud Aulin Rimm (1930–1999) ja monumentaalkunstnik Rein Rannast (1928–2016).  

Skulptuuripark on mõtteliselt jagatud kolme komplekti. Pargimüüriga paralleelselt kulgeva puiestee ääres on niinimetatud naisteorg nelja klassikalise naisfiguuriga. Kummalgi pool pargi peaväravat on tuntud kultuuritegelaste portreed.

Enamik monumentaalskulptuure Tartu Kunstimuuseumi kogus on valminud 50ndatel ja 60ndatel ning kuigi Starkopfi looming sellest perioodist jätkab tema sõjaeelset klassikalist laadi, on valikusse lisatud ka kolm ajastulist tööd "Sepp", "Kündja" ja "Teetööline". Neist viimase autor ei ole sotsiaalrealismi ajastule iseloomulikult teada. 

ERM-i direktori Kertu Saksa sõnul sobib Raadi mõisapark oma ajaloolise tausta tõttu suurepäraselt skulptuuride koduks – mõisa viimased aadlikest omanikud von Liphardidki olid suured kunstikogujad.

Tartu Kunstimuuseumi kogus olevate monumentaalskulptuuride valik on juba aastakümneid kaunistanud Tartu Ülikooli Botaanikaaeda. Kaheksakümnendate lõpus planeeriti skulptuuriparki Vallikraavi tänavale, praeguse metodistide kiriku tagusele nõlvale, kuid muutunud riigikorra tõttu ei jõutud toona pikalt kavandatud plaani teostamiseni.

Raadi mõisapark koos skulptuuripargiga on külastajatele avatud iga päev kell 7–23.