Kaitsekorra uuendamine on käsil kõigis riiklikult kaitstavates vanalinnades. Kõige kaugemale on töödega jõutud Tartus, Pärnus, Kuressaares ja Paides. Uue korra kinnitamiseni loodetakse jõuda eeloleval suvel.

Muinsusameti kaitsekorra töörühma juhi kohusetäitja Keidi Saks selgitas, et senimaani on kõiki hooneid võetud samaväärselt ehk vahet ei ole tehtud näiteks 19. sajandi puitelamul ja 20. sajandi kuuril. Uue kaitsekorraga soovitakse lähtuvalt hoonest, hoone vanusest ja väärtusest leevendusi teha.

Paide raekojas toimunud rahvakoosolekul jäi kõlama, uus kaitsekord piirab vanalinna kaitsealale jäävate hoonete omanike õigusi. Näiteks pole omatahtsi lubatud rajada lillepeenraid, maja vundamenti tuleb omanikul kaitsta omal kulul, kuigi vale kaldega kõnnitee kuulub linnale, kasutada tohib ainult teatud ehitusmaterjale, mis teevad töö kallimaks. Omanikud leiavad, et kultuuripärandit tuleb küll kaitsta, kuid kulutused ei peaks jääma ainult omanike kanda.

"Paide muinsuskaitsekord võiks olla üks esimestest, kuhu pannakse rahanumber juurde. Et Kultuuriministeerium koos muinsuskaitseametiga arvutaks ära, kui palju see maksab. Siis tekib ka see arusaamine, kui palju tegelikult selle kõrvale peaks riigilt ja kohalikult omavalitsuselt toetust tulema," sõnas B-kaitsekategooria maja omanik Eimar Veldre.

"Kui kultuuripärad on ühine, siis peab ka see koormus, mis selle kultuuripärandi säilimisega on seotud, olema samuti ühine," leisid Paide majaomanike esindaja Andry Krass.

Tegelikult neid hüvitamise meetmeid on muinsuakitseamet uue muinsuskaitseseadusega üpris palju loonud. Lihtsalt omanike asi on nüüd see ära kasutada ja muinsuskaitseametilt toetust küsima tulla. See on see, mida me pakkuda saame," sõnas Muinsusameti kaitsekorra töörühma juhi kohusetäitja Keidi Saks.