Urmas Lüüsi sõnul sai näitus ajendi Tšehhovi lavastamise buumist, mis on Eestimaal viimasel ajal võimust võtnud. Eriti hakkas neid huvitama "Kirsiaed", millele otsustasid Lüüs ja Ojaste omalt poolt lisada viimase, hüpoteetilise vaatuse.

"Me üritame viia asjad nii kaugele, et kõik, mida Tšehhov alustas, jõuaks välja omadega äärmuslikku absurdi," lausus Lüüs. "Tšehhovit on väga huvitav lugeda, sest ta ise nimetab "Kirsiaeda" komöödiaks, mitte tragöödiaks. Enamasti nähakse "Kirsiaeda" väga traagilise loona, aga meid inspireeris just pinge saada aru, mis on selles loos koomilist, ja tuua see siia maailma."

Kunstnik möönas, et inimene, kes siseneb galeriisse, muutub osaks lavastusest.
"Jah, sa saad sellest osa /---/ igaüks, kes siia siseneb, on n-ö suvitaja, kes jõuab vanasse mõisa kogema kirsiaia viimaseid päevi."

Urmas Lüüs ja Hans-Otto Ojaste on tandemina tegutsenud enam kui kümme aastat, luues näitusi, performance'id ja eksperimentaalmuusikat.

"Meid mõlemaid vaimustab kunsti juures just see, et me saame luua midagi väga kompleksset – midagi, mis on vaatajast suurem," kirjeldas Lüüs. "Meid ei huvita niivõrd üksikobjekt, vaid meid huvitab tervik koos oma lõhnade, helide, vibratsioonide ja tasakaalutustega, mida siin kindlasti klaustrofoobikutel esile tuleb."