Arvustus. Liis Ring pakub müra, muda ja särinat vaikuse, kellukeste ja kitarrikrigina vahele

Uus album
Liis Ring
"Vaikelu" (Õunaviks)
18. augustil ilmus Liis Ringi neljas täispikk stuudioalbum "Vaikelu", mis näitab tema mitmekülgsust ja kergekäelist orienteerumist erinevates žanrites ja keeleruumides. Tema maailm kulgeb eesti, rootsi ja inglise keeles ambientist ja dream-pop'ist kuuldemängulike ballaadideni, mis on pretsentsioonitud, lasevad kõrval puhata ning meelel kulgeda ilma, et päris ära eksid. Pidevas fookuses püsib Liis Ringi unikaalne hääl, mis väriseb, kahiseb ja katkeb jätmata muljet nõrkusest.
Albumi pealkiri on mitmetähenduslik. Esimene tähendus kajastub plaadikaanel, mida kaunistab natüürmort ehk vaikelu vaasililledest. Teine tähendus kõlab muusikas, mille keskmes vaikne ja haavatav laulustiil, lugude minimalistlik ülesehitus, rahulikud tempod ja mõtlik lüürika.
Tegu on Liis Ringi autoriplaadiga, kus lugude kirjutamisest salvestamise, produtseerimise ja miksimiseni paistab isiklik käekiri. Autor kirjeldab end ise kui (sound) artist'i ehk loojat, kes keskendub helidele. "Vaikelu" pakub müra, muda ja särinat vaikuse, kellukeste ja kitarrikrigina vahele.
Avalugu "Samsara" seab lihtsate vokaalharmooniate ja kitarriga melanhoolse meeleolu, mille peal kõlab mantralik laul. Murelik kõla meenutab Puma Blue loidu ja unenäolist stiili. Teine lugu "a vast ocean" liigub tagasihoidlikult elektroonilisemasse suunda oma Arca'likult robustse bassi ja metalse rütmiga. Ringile omane olustikuhelide kasutamine väljendub siinjuhul läbi raadiosahina kostuvas võõras meeshääles, mis lisab ärevust ja salapära.
Albumit läbib õrn ja omaette ümisev vokaal, mis suunab kuulajat liikuma ringi oma mälusoppides, otsimata iga sõna tähendust. Sealjuures jäävad selgemalt esitatud mõtted lugudes "Languages of Love" ja "Juured" eredamalt peas kõlama. "Sous-bois" on üks lugusid, mis on lauldud eesti keeles, kuigi huvitavad rõhuasetused meenutavad algul rohkem mõnd maagilist haldjakeelt.
Igal juhul tekitab album kosutava arusaamistunde, nagu kuulaksid midagi kodumaist, olenemata, mis keeles lugu parasjagu mängib. Muusika tegemiseks kasutatud analoogsüntesaatorite, trummimasinate ja field recording'u avastusrohke maailm ja mänglevus on albumi rahuliku kulgemise muutnud põnevaks ja nüansirohkeks. Ühel hetkel mõtled oma esivanematele ning siis kaugele tulevikule, korraga oled kodus ja reisil. Tundub, et hingeotsingud käivad vaikeluga käsikäes.
Toimetaja: Kaspar Viilup