Kas sa mäletad, millist filmi esimesena nägid?

Praegu viskas kohe silme ette Jack Londoni "Valgekihva" ekraniseering. See pidi ilmselt tulema kuskilt Kesktelevisioonist.

Millist tuntud Eesti filmi sa pole kunagi näinud ja miks?

Ma arvan, et kuidagi ma olen enamikke filme näinud ja kui ma pole seda näinud, siis ma ilmselt ka ei tea sellest midagi, olgu ta nii tuntud kui tahes (naerdes).

Ma ei ole võib-olla mingeid uuemaid filme näinud, sest ma pole lihtsalt jõudnud, aga kui nüüd mõelda elu jooksul... Vist olen kõiki näinud tegelikult, ma arvan.

On sul mingi kindel aeg, koht või tingimus, et sa saaksid kirjutada?

Tegelikult ei ole. Ma olen ka kirjutanud niimoodi, et on olnud mingi pidu ja ma olen kuskil kõrvallauas teinud parandusi tekstidesse, aga see on õudne, ma ei tahaks seda tegelikult. Aga ma olen suutnud teha seda.

Viimaste aastate jooksul ma olen hakanud hindama seda, et töökeskkond on rahulik ja sa saad keskenduda. See võib olla ükskõik kus maailma nurgas või ükskõik millises hoones mingi nurk, kus keegi ei sega sind hetkel ja saad rahulikult keskenduda sellele tööle.

Milline nimi filmi- või sarjategijate hulgas paneb sind alati seda vaatama?

Selles osas ma ei erine väga palju keskmisest Eesti filmi- ja televaatajast, ikka vanad head tegijad ja mõned uued tegijad. Ma ei oska öelda niimoodi.

Millist stsenaristi või lavastajat sa kadestad kõige rohkem?

Kunagi ma väga kadestasin Quentin Tarantinot, kui ta hakkas ise kirjutama ja filmima. Mina olin sel ajal õnnetu tudeng Viljandis ja ei suutnud kõige lihtsamaid esimesi tükke valmis kirjutada, et üldse midagi tegema hakata.

Millist filmi sa pole kunagi suutnud lõpuni vaadata?

On palju selliseid filme, mida olen mitu korda üritanud ja pooleli jätnud, aga millalgi on õige hetk ja ma olen väga tänulik, et selle ikkagi lõpuni vaatasin. Mingid filmid, raamatud ja tekstid eeldavad, et sa oled ise valmis sellega tegelema.

Kas sul on mõni sari või film, mida sa armastad vaadata, aga mille puhul on üleüldine konsensus leppinud kokku, et tegu on halva filmi või sarjaga?

On olnud selliseid peidetud aardeid küll, millest kuskil hakatakse vaikselt rääkima ja lõpuks kõik vaatavad. Üks selline oli "Succession", mis on küll väga hea, see ei ole mingi maitseküsimus.

Seda on mul küll, et avastad hea asja, tahad sellest kellegagi rääkida, aga keegi ei tea sellest ja siis ahe aasta pärast kõik vaatavad seda ja fännavad seda. Seda on mul olnud küll.

Kui sa saad aru sellest koodist, et asi on meelega tehtud maitselage, siis see on nii võrratu tunne. Mu sõber Ingomar Vihmar ütles kunagi, et väga keeruline on teha maitsetut asja hästi.

Mis emotsioon sind haarab, kui sa kuuled sõnapaari "Eesti film"?

Täitsa mõnus ja uhke tunne. Väga palju on probleeme ja raha ei ole, see on kõik iseasi, aga tegelikult on väga palju professionaalsust, väga palju annet ja väga palju kõike head on viimasel ajal tulnud. Tugev, hea ja mõnus tunne on, kui kuulen seda.

Mis emotsiooni sa otsid filmis või sarjast ja mis viimati sellist emotsiooni kõige tugevamalt pakkus?

Ma ootan seda, et mind vaatajana peetakse mõtlemisvõimeliseks inimeseks. Seega ma ootan teravust, vaimukust, ootan seda, et asi läheks mulle korda. Ma tahan, et mind pandaks naerma ja nutma, võib-olla isegi korraga. Et kutsutaks kaasa mõtlema. Mõttekaasluse tunnet on tore tajuda mingite sarjade puhul.

Ma avastasin ise alles nüüd HBO-st Norra sarja "Exit", sellest juba ka vaikselt hakati siin rääkima ja ma kogu aeg lükkasin edasi seda. Ühel hetkel panin käima ja see on tõesti väga hea, soovitan seda.

"Kultuuristuudio. Kirjandusministri juures" on ETV2 eetris teisipäeviti kell 22.00.