Reigo Ahvena sõnul muudavad just pälvitud preemia laadsed tunnustused ta väga alandlikuks. Ta annab aru, et see on tunnustus tema meeskondadele.

Philly Joe's džässiklubi ehitamisel ei olnud Ahvena sõnul eesmärgiks luua mingit väikese seltskonna saavutust, vaid ehitadagi kogukonnana koht, kust saaks rütmimuusika viia inimesteni selliselt nagu ta mõeldud on, nagu ta sündinud on ja nagu ta võiks kesta. "Me tegime igaüks seda, mida me natukenegi oskasime. Kogu see muusikkond tuli ja ehitas endale. See on väga suur kollektiivne saavutus," rääkis Ahven.

"Meie eesmärk number üks oli lihtsalt tekitada selline püsikiirendi kõikidele muusikutele, et nad saaks ise otsustada, kuidas nad mängivad, kui valjusti nad mängivad, kellega nad mängivad, mida nad mängivad," ütles Ahven. Taheti täita elava muusikaga ka teisipäevad, kolmapäevad ja neljapäevad ning Eesti publiku seas tekitada harjumust seda ka kuulamas käia.

Aastal 2021 valiti Philly Joe's maailma neljandaks parimaks džässklubiks. "Enam kaugemale ei saa minna," kommenteeris Ahven saavutust ja lisas, et see tunnustus on ka hulgaliselt rahvusvahelist publikut kohale toonud. "See kultuuriturism on meeletult suur ja võimas asi. Meil käivad inimesed Jaapanist näiteks ja üks põhjus miks nad tulevad Euroopasse tulles Tallinnasse, on see, et siin olla üks Mandri-Euroopa parimaid džässiklubisid," rääkis muusik.

Interpreedina on Ahven pidanud eri projekte vedades ja sündmusi korraldades pidanud pigem kannatama. Näiteks pidi ta üks aeg pilli harjutama hommikuti enne teisi toiminguid, et oma vormi hoida. Nüüdseks on Ahven aru saanud, et tema ainukene ambitsioon ei ole olla maailma parim trummar. "Minu ambitsioon muusikuna on olla hea partner. Kui tänu minu panusele on kõigil teistel laval võimalikult hea ja mugav, siis ma olen oma muusikuambitsiooni täitnud," kommenteeris ta.

Lisaks Philly Joe'ga tegelemisele ehitab Ahven ka muusika start-up'i ehk voogedastusplatvormi Fairmus, millel läheb ta enda sõnul hetkel ka väga hästi. "Mina unistan ühiskonnast, kus ühiskonna liikmed oma muusikaliste maitse-eelistustega saavad toetada endale meelepäraseid artiste sellises mahus ja määral, et artistid saavad oma valdkonnaga edasi tegeleda," rääkis ta ja lisas, et ühiskond, kus artistid lõpetavad tegevuse majanduslikel kaalutlustel, on üks kurb ühiskond. Fairmusi eesmärk ongi Ahvena sõnul pakkuda artistidele paremat tasu nende loomingu eest ja samas pakkuda ka kuulajale sellist materjali, mida ta kuskilt mujalt ei leia.

Huvitava niši on Fairmus täitnud lastelaulude osas, omades enda platvormil kõige rohkem eestikeelseid lastelaule. "See, et eesti lapsevanemad, kas Eestis või mujal, saavad oma lastele lasta õiglastel alustel kõige suuremat valikut Eesti lastelaule, on isegi kultuurilise julgeoleku küsimus," leidis Ahven, rõhudes ka Fairmusi arhiivi funktsioonidele.

Ahven andis loovjuhina hoo sisse ka MUBA rütmimuusika osakonna tegutsemisele ning on rahul, et osakond on praegu uue õppejuhi Ivi Rausi kindlates käte. "Loovjuhi ülesandeid täidavad tegelt juhtõpetajad ülihästi: Mairo Marjamaa, Siim Aimla, Mart Soo, Jürmo Eespere, Toomas Rull – seal on nii palju loomingulist sisendit, et sellega on absoluutselt hästi," sõnas ta.

Erinevaid töötubasid ja tunde andes pole Ahven kohanud mitte ühtegi ebamusikaalset inimest. "Igaüks, kes suudab rääkida, on musikaalne, sest ta on õppinud mingeid häälikuid taastootma. Kõik inimesed, kes suudavad mingisugust tempot arendada ja hoida, ükskõik millises füüsilises liikumises, on musikaalsed. See on lihtsalt lihas, mida inimesed on rohkem arendanud või vähem," arvas muusik ning uskus, et kõik ebamusikaalsused on õpitud tõkked.