Pärast Ukraina sõja puhkemist otsustas Skrzywanek tuua välja kolm sõjalavastust kolmes erinevas riigis. Triloogia esimene osa jõudis lavale Poolas, teine esietendub Tallinnas. Rühmatöö aluseks on intervjuud Eesti veteranidega – nii nendega, kes käisid 1980ndatel Afganistanis kui ka selle sajandi missioonisõduritega.

"Kas tegelikult on võimalik sõjaks valmis olla, olla valmis kedagi tapma?
Ja millised on tegelikult sõjalisel operatsioonil või missioonil osalemise tagajärjed? Milliseid posttraumaatilisi häireid võib see inimeses esile kutsuda?" küsis lavastaja Jakub Skrzywanek. "Ma arvan, et see on väga suur probleem pärast sõda nii Ukraina kui Vene poolel. Euroopas puudutab see trauma miljoneid mehi," rõhutas lavastaja.

Näitleja Reimo Sagor leidis, et pidev mehisuse ja kangelaslikkuse rõhutamine on ühelt poolt õige, kuid tuleb ka mõelda teisele poolele: "Me peame mõtlema, mis saab suurest hulgast meestest edasi, kes peavad ülejäänud elu oma vaimsete probleemidega tegelema," rääkis ta.

Läbimängul vaatas uuslavastuse ära 2010. aastal Afganistanis missioonil käinud Jarmo Kütt, kes tunnistas, et aeg ei ole haavu parandanud ning lavastus äratas ellu ka isiklikke mälestusi. "Peale naasmist on raske sulanduda uuesti keskkonda ja selles osas võiks see etendus olla sügavalt soovitatav neile, kelle poeg, abikaasa, elukaaslane on sealt tagasi tulnud," rääkis Kütt. "Selliseid tundeid ta nüüd ei tekitanud, et öösel magada ei saa, aga ta on etendus, mis ei ole minu meelest maha visatud aeg," lisas ta.

"Sõda ja rahu" mängitakse Tallinnas, Rävala 8 konverentsisaalis.