Pelgulinna riigigümnaasiumi hoone on suures osas puidust –kandekonstruktsioonidest 85 protsenti on liim- ja ristkihtpuidust. Topeltfassaadi jaoks, mis maja ümber jookseb, kulus Ott Alveri sõnul umbes 33 kilomeetrit puitprofiili.

"Avalik sektor peaks suunda näitama ja kuna kool ise on ka keskkonnasuunitlusega ja nad tegelevad aktiivselt globaalsete murekohtadega, siis see hoone on sellega mõnusalt sünkroonis," rääkis Alver ning lisas, et puit on ehitusmaterjalina olnud pikka aega vaeslapse rollis.

"Nõukogude perioodil ehitati suuri magalaid ja koole ikkagi betoonelementidest ja varasem puithoonete ehitamise traditsioon mõneti nagu katkes. Aga nüüd on alanud uus ajastu," rääkis ta. 

Koolis asuvad lisaks klassiruumidele nii spordisaal, jõusaal kui ka raamatukogu, mis on saanud talveaialiku kujunduse. Samuti on koolis mitmeid omaette vaikselt ajaveetmise kohti.

"Siin on sellised väikesed pesad, mis on hästi populaarsed. Me oleme kuulnud ja uurinud koolijuhtide käest, et selliste pesade järgi on tänapäeva koolides suur vajadus. Seda ütlevad ka koolipsühholoogid ja nõustajad: kuna enamik kooliruume on suured ja lärmakad, siis on selliseid eraldumise kohti väga-väga vaja," selgitas Alver. 

Sisearhitekt Tarmo Piirmets lisas, et oluline oli, et sisearhitektuur ja välisarhitektuur moodustaks ühise terviku ning kool peaks olema koht, kus noor inimene soovib aega veeta. "Kool peab olema turvaline koht, aga ka veidi erutav ja huvitav. Koht, kus ma tahaks olla ja mille ma võtan omaks," rääkis ta ja lisas, koolimaja ei tohiks kindlasti olla liiga steriilne paik, kus noor midagi teha ega puutuda ei julge. 

Kooli ümbruses on palju pisikesi paviljone, kus saavad aega veeta nii õpilased kui ka kohalikud elanikud. "Kui tavapäraselt sellised suured avalikud hooned on suhteliselt eemaletõukavad, siis meie eesmärk oli luua fassaad, mis on kihiline ja sellesse on loodud mõnusad istumiskohad. Sisuliselt on ümber hoone 300 meetri pikkune pink, kuhu mahuvad ära nii 1000 õpilast kui ka linnarahvas. Kooli ümbritsev ruum peaks muutuma ülejäänud avaliku ruumi osaks piirkonnas," lisas Alver.