Betti Alveri kirjandusauhind põhineb Betti Alveri testamendis avaldatud soovil, mille kohaselt auhinnatakse hingedepäevast hingedepäevani aasta jooksul ilmunud tähelepanuväärseima eestikeelse luules või proosas kirjutatud esikteose autorit.

Žüriisse kuulusid tänavu Sanna Kartau (2022. aasta laureaat), Halliki Jürma, Janar Sarapu, Morten Made ja Saara Lotta Linno.

Žürii valis debütantide seast seitse nominenti:

Kristi Everst, luulekogu "Koerad haukusid mu minekut" (Saara Kirjastus)

Elisabeth Heinsalu, luulekogu "Kui ma olin udu" (Tuum)

Mart Kuhi, romaan "Vihmakass" (Rahva Raamat)

Sven Mikser, romaan "Vareda" (Rahva Raamat)

Mirjam Parve, luulekogu "Varjukeha" (Puänt)

Maryliis Teinfeldt-Grins, luulekogu "Kivi alla kükakille" (SA Kultuurileht)

Sven Vabar, jutukogu "Ribadeks tõmmatud linn" (Kaksikhammas)

"Vaadates selleaastastele nomineeritud tekstidele otsa tuleb rõõmust hõisata, sest lisaks ilmselgele, et tegemist on möödunud aasta seitsme parima esikteosega, on kõik äranimetatud ka äärmiselt eriilmelised," kommenteeris žürii kõneisik Morten Made. "Proosa maalib laia pintsliga stseene maailmalõpust, esimesest armastusest, suurest maalikunstist ja müütilisest vihmakassist. Luules kohtuvad omavahel murdeluule, ülim lüürilisus, konkreetne ja kehalisusele rõhuv luulekeel," lisas ta.

Kirjandusauhinda annab välja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond Eesti Kultuurkapitali toel. Auhinnasumma on 2000 eurot ja sellega kaasneb vastav tunnistus. Käesoleval aastal antakse preemia välja 28. korda.