Aktiivselt tegutsev teatrikunstnik Karmo Mende ning lavastus- ja maalikunstnik Anne-Mai Heimola kasutasid ruumiinstallatsioonide loomiseks suureformaadilisi maalinguid ja spetsiaalseid valguselemente, aga ka lavastustest pärit kujundust.

""No näiteks Varumehed", mis oli Soome Rahvusteatri ja Eesti Draamateatri ühistöö, sealt on see auto ja sambad. Dušikabiin on Varius Teatri erinevatest etendustest," kirjeldas Mende.

Oma loomingu viimine kunstisaali on Anne-Mai Heimolale täiesti uus kogemus, Karmo Mende on seda teinud vaid ühel korral veerand sajandit tagasi.

"Kunstisaal on tegelikult ikkagi palju lihtsam. Teatrilava on ikka hoomamatult suurem ja seal on igasuguseid riske. Seal on ju mitmed inimesed, kes sinust sõltuvad, kellest sina sõltud," selgitas Heimola.

Karmo Mende on olnud Eesti Televisiooni peakunstnik ja loonud kujundusi lavastustele paljudes Eesti teatrites. Sajandivahetusel kolis ta Soome, kus tegi karjääri sealsetes teatrites ja tõusis Soome Lavastus- ja Kostüümikunstnike Liidu esimeheks. Praegu juhib ta sama ametiliitu Eestis.

Mende nimetab teatrikunstniku tööd teatris töötavate inimeste ühisloomingu kokkusaamiseks laval. Oma kõige õnnestunumaks tööks peab Mende "Kui tuvid kadusid" Soome Rahvusteatris aastal 2013.

Anne-Mai Heimola on pidanud kunstniku ja mitmeid teisi teatritööga seotud ameteid nii Draamateatris, Rahvusooperis Estonia kui ka Von Krahli Teatris, lisaks on tal filmikunstniku kogemus.

Heimola tunneb Eesti teatrilavadel peamiselt puudust maalitud dekoratsioonidest. "See annab sellise teatava soojuse, sellise teatava kohmakuse, elususe. Ma ei suuda vaimustuda steriilsetest "messiboksidest", mida lavale ehitatakse," sõnas ta.

Teatrikunstnike näitus Raplas jääb avatuks 10. detsembrini.