Taani suundus Rõivassepp juba 19-aastaselt. "Ma ei teadnud, mida oodata. Teadsin, et ma tahtsin minna välismaale ja vaadata, kuidas seal see muusikaelu käib, et kas see on üldse minu jaoks. See oli päris spontaanne minemine," meenutas muusik ja helilooja.

Taanit iseloomustab Rõivassepa sõnul väga mitmekesine keskkond. "Seal on hästi palju muusikuid ja sa saad lihtsalt pidevalt katsetada ja proovida ning leida enda jaoks õiged inimesed," sõnas ta.

Rõivassepp arvas, et Taani on ka üks paremaid riike, kus on muusikategemisega võimalik ära elada. "Osa on ka sellest, et tuleb palju erinevaid asju teha. Selline rööprähklemine on kindlasti tunnus, mis aitab hästi toime tulla. Võimalused rahataotlemiseks on ka väga hästi loodud sinna," märkis ta.

Taanis läks üleminek kooli keskkonnast professionaalse muusiku elu peale Rõivassepal väga loomulikult. Peamise erinevuse Eesti ja Taani muusikaõppes tõi Rõivassepp välja praktika osas. "Igapäevaselt ikka mängid inimestega. Eestis tundus selline rohkem omaette, et kui sul polnud inimesi, kellega mängida, siis sa pidid ise leiutama neid väljundeid enda jaoks. Taanis see praktiline pool on peamine," rääkis ta.

Rõivassepa arvates on loomulik, et Eestis on ta vähem tuntud. "Ikka seal, kus sa tegutsed, pannakse rohkem tähele seda, milleks sa päriselt võimeline oled," märkis ta. Välismaa päritolu on Taanis muusiku arvates aga tulnud pigem kasuks. "See võib-olla isegi mõjutab seda, kuivõrd palju inimesed minust teada on saanud."

Sel aastal tuli Rõivassepp aga Eestisse tagasi psühholoogiat õppima, kuna tundis, et seisab elus paigal. "Kui räägime sellest albumist, mis välja tuli, siis sa tegeled millegagi kaks aastat, sa oled nii intensiivselt selle sees, kirjutad, teed proovi, lindistad ja kui see kõik välja tuleb, siis see kulmineerub ühes nädalas," kirjeldas ta.

"Peale seda üht nädalat pead mõtlema, et kuhu siit edasi minna. See eneseleiutamine, millegi uuega väljatulemine, väsitas nii ära. Ja kui sa pingutad ja pingutad, aga tunne on selline, et ei jõua kuskile, siis tekib selline tülpimuse tunne. Muusika on eriala, kus seda tunnet ei tohiks tekkida," selgitas Rõivassepp.

Eestis asus muusik lisaks psühholoogiaõppele ka Tartu Heino Elleri muusikakooli õpetajaks. "See kogemus, mis mul on Taanist saadud, võiks mingis teistsuguses suunas Eesti muusikaharidust lükata," lootis Rõivassepp. "Anda inimestele rohkem vabadust ja mitte tekitada sooritusärevust. Muusika võiks olla äge asi, mida sa teed koos teiste inimestega, mitte midagi, mida sa teed õpetaja jaoks," arvas ta.