Kirjandusteadlane Aija Sakova selgitas, et Ene Mihkelsoni näitus avati Esnas, kuna tema vanemad olid pärit Järvamaalt ja ka ta ise sündis sealsamas Laimetsa lähistel Tammekülas. Põhjus Ene Mihkelsoni tunda ja mäletada peitub aga ennekõike tema loomingus.

"Ene Mihkelson on kirjutanud meie ajaloost, mälust, mida tähendab mineviku taak inimeste elus ja kuidas sellega toime tulla. 2001. aastal ilmunud "Ahasveeruse uni" ja 2007. aastal ilmunud "Katkuhaud" on võib-olla need kõige viimased ja kõige olulisemad romaanid, mida võiks tunda," kommenteeris Sakova.

Ene Mihkelsoni pärandihoidja Marju Lauristin ütles, et näitust ette valmistades külastasid Mihkelsoni seltsi liikmed mitmeid kirjanikuga seotud paiku Tammekülas, Pilistveres ja Rägaveres.

"Selle näituse mõte on ka kohalikule Järvamaa rahvale teadvustada, et niisugune väga tuntud kirjanik on siitkandist pärit. Ene Mihkelsoni "Ahasveeruse uni" loeti ka kriitikute poolt eelmise sajandi lõpu kõige olulisemaks Eesti romaaniks. Sellest romaanist ongi pärit mitmed katked ja ka paigad siin," selgitas Lauristin.

Kirjandusteadlane Aija Sakova lisas, et Ene Mihkelsoni looming on erandlik eesti kirjandusloos, nagu ka viis kuidas ta kirjutab.

"Viimastel aastatel oleme koos õpetajatega lugenud tema tekste ja otsinud, kuidas nendele läheneda: kuidas neid ajaloo- ja kirjandustundides kasutada, õpilased on tema loomingust kirjutanud, möödunud aastal tuli lavale luulelavastus, Ugalas toodi "Katkuhaud" lavale. Ma arvan, et tema avastamine praegu on käivitunud ja seisab ees," arutles ta.

Näitus "Varemed ja vahtrad. Ene Mihkelsoni tekstimaastikud" jääb Esna Galeriis avatuks mai keskpaigani.