Lavastus "Ma jään kaevu / juurde igavesti jooma" põhineb Mihkelsoni 11 luulekogul aastatest 1978–2010 ja lähtub luuletuste lüürilisest põhitoonist, loost olulisemaks muutub ainulise lugeja kogemus.

Trupp on mihkelsonlikus rütmis kompinud isiklikke elu- ja valukogemusi, otsinud üles nende endi väljapääsutused ja paratamatused, mida iseloomustavad lõppematu liikumine, pidevusetus ja pidevuse otsing, ummikseisud ja üksteisesse sulanduvad mälujäljed. Loobutakse sõnast, et kogeda luulet.

"Ene Mihkelsoni lüürika algab tõdemusest, millest kaugemale justkui ei saagi enam minna: mina on viga. See on radikaalne suletus, mida hakatakse lahti harutama, et jõuda küsimuseni mina vigasuse põhjustest ja võimalikest väljapääsudest," kommenteeris üks autor-lavastajatest, kirjandusteadlane Joosep Susi.

"Väljapääsutuse põhjused ulatuvad teise maailmasõja järgsesse aega, teosed keskenduvad mäletamisele ja mälule, lähedastele ja nende reetmisele, tõele ja tõe otsimisele, varjunditele ja varjudele, mis neid isiklikke lugusid saadavad. Mihkelson ise on aga tabavalt sõnastanud, et tema loomingu prototüübiks on kogu eesti rahvas."

Laval on Grete Jürgenson ja Ekke Hekles ning külalistena Johanna Vaiksoo ja Ragnar Uustal. Loometiimis on veel lisaks autor-lavastajatele Maret Tammele ja Joosep Susile kunstnik Arthur Arula, valguskunstnik Oliver Kulpsoo, helikujundaja Karl Saks ja plakatikunstnik Krista Mölder.