Renate Keerd oma uuslavastusest: see on üleskutse helgusele
29. septembril esietendub Tartu Uues Teatris Renate Keerdi uus lavastus "Päva lõpuks, kiigu", kuhu on kaasatud 16 näitlejatudengit EMTA lavakunstikooli XXXI lennust. Lavastaja jagas Klassikaraadio saates "Delta" mõningaid vihjeid lavastuse olemuse kohta.
Keerd peab Tartu Uut Teatrit mingis mõttes enda koduteatriks. "Väga paljudel tasanditel kuidagi kattuvad need väärtused ja arusaamised," märkis ta. Lavastaja sõnul pakubki Uus Teater talle vajalikku mõttelaadi, puhast lehte ja eelkõige usaldust. "Keegi ei pinni. Ma ei pea selgitama miks, kuidas, mida, kas ma teen. Lõpuni välja on totaalne usaldus ja toetus. Ainult nii mina suudangi üldse midagi teha," rääkis ta.
Puhta lehe kogemust eelistab lavastaja ka vaatajana. "On lavastusi, kus see tegelikult ei päde, mõnikord on vaja enne teada. Minu enda lavastuste puhul pole vajalik eelteadmine," sõnas ta.
Koostöö lavakunstikooli 31. lennuga oli Keerdi sõnul äärmiselt meeldiv. "Noored on väga söakad, arukad, kihvtid – neid omadussõnu ainult tuleks ja tuleks," kiitis Keerd, kuid lisas, et see teda ei üllatanud, kuna teadis neid kaudselt ka varem. "Nad on erinevate teatrikeeltega kokku puutunud, kuid ka inimestena väga elutargad, südametargad," lisas ta.
Lavastuse idee ja nime sai Keerd üldsegi ühelt Tartu grafitilt, mis sõnaski lõuna-eesti murdes "päva lõpus, kiigu". "Sellest olen mina mööda kõndinud palju aastaid, alati muigan ja tundub, et see on kahes eri etapis kirjutatud. Mind kummitas see pealkiri ja ei lasknud enam alateadvusest mind lahti", kirjeldas Keerd lavastuse ideelist alget.
Suures pildis räägib lavastus Keerdi sõnul inimesest. "Siin on palju alateemasid, aga kogu see keel – tavatsetakse öelda, et see pole narratiivne – ma ütleksin, et ta on narratiivne, aga ta pole lineaarne. Ja natuke selline kollaažilik, aga minu enda jaoks ta isegi on lineaarne," arutles Keerd. "Mul endal jookseb lineaarne lugu seal, aga ma saan aru, et seda saab igatepidi kokku tõsta," kirjeldas ta oma uuslavastust.
Pealkirjast võib aimu saada, et lavastuses jääb lõpuks kõlama üleskutse helgusele. "Võib-olla peegeldab see kõike, mis meil praegu toimub. Me väga palju tegelesime absurdiga. Sisse on põimitud väga erinevaid inimeseks olemise tasandeid," lisas lavastaja.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Delta", intervjueeris Maria Kruusement