Esmalt tuleb muidugi selgitada, mida tähendab võõrsõna solastalgia.

"Solastalgia on äng maalima hävinemise pärast ehk siis teisisõnu kliimaärevus. Tunnustatud kliimateadlane Daniel näeb inimkonna tulevikku üsna tumedates värvides. Kui aga ees seisab perekonna loomine elu armastuse Fionaga, on ta raske valiku ees," ütles lavastaja Taago Tubin.

"Üks suuremaid teemasid siin on see, et kas saada laps või mitte, just nende teadmiste juures, et mida me siis teame või mida me ei tea tuleviku kohta. Mina olen selle faasi läbi teinud, langenud sinna maanilisse ärevusse kliima ja tuleviku pärast, mille kohta me tegelikult keegi ei kujuta ette, mida see kaasa toob või mida see kõik tähendab," ütles Fiona osatäitja Liisa Pulk.

"Siin ongi mõnes mõttes nagu kaks strateegiat. Kas paaniliselt toimetada, tegutseda nende lahenduste nimel või vähemalt üritada lahendusi leida. Või siis peita täiesti pea liiva alla selle teema eest. Ja ma tahan öelda, et kumbki vastus ei ole otseselt õige ega vale, sest tõepoolest tuleb edasi elada," ütles Danieli osatäitja Vallo Kirs.

"Praeguses hetkes, kus me oleme, kus ka meid kummitavad kliimamuutused ja nagu Tarmo Soomere on siin juba mõned aastad tagasi öelnud, et Eesti saab olema kliimamuutuste epitsentris, siis tundus mõistlik, et ka teater peaks käsitlema neid teemasid ja mitte neist mööda minema," lisas Tubin.

Lavastust mängitakse Ugala teatri väikeses saalis.