Kodanikunimega Boriss Bugajev oli vene kirjanik, luuletaja, esseist, üks sümbolismi rajajaid. Ta pidas oma eeskujudeks Fjodor Dostojevskit, Friedrich Nietzschet ja Henrik Ibsenit ning mõjutas omakorda paljusid kirjanikke. Nobeli preemia laureaat Boriss Pasternak ütles Belõi nekroloogis, et "Peterburita" poleks ka James Joyce'i "Ulyssest".

Romaani "Peterburi" annab edasi Peterburi kui müütilise, kunstlikult loodud, irreaalse, saatanlikult sirgjoonelise linna pahaendelist, 1905. aasta revolutsiooni õhustikku, kus mõjuka riigiametniku "ajumäng" hoiab töös riigiratast. Siis aga hakkab linn justkui oma elu elama, inimestest saavad varjud, varjudest inimesed ja saartelt kerkib rohekas hämu…

Sündmuste taustal on pidevalt ligiolevad Peterburi sümbolid Vaskratsanik ning Peeter I. Romaanis on allusioone nii vene kui ka maailma kirjandusele, käsitletakse isa ja poja, Lääne ja Ida, ratsionaalsuse ja müstitsismi igivana vastandumise teemasid. Apokalüpsise õhustikus põimuvad ajalugu ja müüt. Kaasaja kontekstis pakub romaan võimalust mõtiskleda üksikisiku rolli üle ajaloos, mis võib muuta maailma saatust.

Varem on eesti keeles ilmunud luulekogu "Nii upuvad ööuttu laevad" (1981), kust teiste autorite kõrval ka Andrei Belõi tekste. Alates 1978. aastast antakse Venemaal välja ka Andrei Belõi nimelist kirjanduspreemiat, mille on pälvinud teiste hulgas ka Jaan Kaplinski.