Pildid: Sillart galeriis avati kaasaegse kunsti näitus "Ex Libris"
Sillamäel Sillart galeriis avati maikuu alguses mitmete kunstnike töid koondav näitus, mis on inspireeritud 1999. aastal suletud Sillamäe 1. keskkooli raamatukogust, mis endiselt füüsiliselt eksisteerib.
Keskkooli sulgemise järel 1999. aastal hõivas hoone seitsmeks aastaks Majanduse ja juhtimise instituut ECOMEN, pärast seda on maja olnud kasutuseta. Nüüd on raamatukogusse tunginud rühm kunstnikke, kes uuskasutavad parasiitidena selle materjali.
Raamatud on endiselt olemas, hoolimata sellest, et tänases päevas pole sel olemasolul erilist kaalu. Siiski käärivad nende ideed ja esteetika omakeskis edasi. Olgu raamatukogu näol tegu koorma või hilja üle antud kingitusega, jääb see avatuks uutele vahetussuhetele.
Aga mis teadmised kaovad, kui kaob üks raamatukogu? Kuidas hoida seda, mis tänapäeva ei sobitu? Ja mida saame õppida, kui vaatleme maha jäetud asju?
Üheks "Ex Librise" näituseruumiks on Sillamäel kahel korral suletud kooli raamatukogu. Kunstnik Anna Škodenko sõnul andis see hea võimaluse mängida aja ja ruumi mõistega.
"See näitus uurib sellist kummalist olukorda, et see on endine koolihoone, siin on raamatukogu, mis on maha jäetud, kuid on ikkagi olemas. Ja siis kogu see olukord, et ta on nagu olemas, aga samas ka mitte, " ütles Škodenko "Aktuaalse kaamera" kultuuriuudistele.
Kunstnik Sanna Kartau ütles, et sellised paigad on kunstnikele väga põnevad.
"Sellised miljööväärtuslikud kohad on kunstniku jaoks hämmastav mängumaa ja nad lisavad töödele väga olulist hinge juurde. Ma väga loodan, et see näitus inspireerib inimesi, kelle halduses ja käsutuses on sellised hooned, mis on näinud paremaid ja halvemaid aegu, samamoodi neid ruume jagama ja kunstnikke sinna oma tegevusi tegema kutsuma," rääkis Kartau.
Ühisnäituse disaineri Viktor Gurovi sõnul oli huvitav vaadata, kuidas kunstnikud raamatukogu oma töödes tõlgendasid.
"Kui me mõtleme raamatukogust kui institutsioonist, siis nad on samamoodi, nagu muuseumid olid mõnda aega tagasi, sellises transformatsiooni ajas. Ja raamatukogud otsivad iseennast, kuidas innovatsiooni luua, kuidas muutuda veel avalikumaks ja kõigile kättesaadavamaks kaasaegseks keskkonnaks. Ja siis ongi võibolla huvitav vaadata, mida kunstnikud näevad raamatukogus," sõnas Gurov.
Näitusel on väljas Anna Škodenko, Evgeny Fedorovi, Eléonore de Montesquiou', Francisco Martínezi, Sanna Kartau, duo Varvara&Mar ning Viktor Gurovi tööd. Näituse kuraator on Francisco Martínez ning disainer Viktor Gurov.
Näitus on avatud 7. juulini.

Toimetaja: Neit-Eerik Nestor, Rene Kundla