Saksamaal 1959. aastal aastal ilmunud "Plekktrumm" räägib kahe maailmasõja vahelisest Saksamaast, kuid mitmed probleemid pakuvad samastumise võimalust ka praegu: geopoliitiline ärevus ja ühiskondlik lõhenemine, igatsus uue maailmakorra järele, demokraatia devalveerumine, populismi tõus ja sotsiaalne kihistumine on vaid mõned nendest teemadest, mis lavastuses tõstatuvad. Loo keskmes on peategelane Oskar, kes otsustab oma kolmandal sünnipäeval, et ta ei taha enam suuremaks kasva.

"Ma nautisin seda intensiivsust," sõnas kultuuriajakirjanik Sanna Kartau esietenduse järel "Aktuaalsele kaamerale". "Mitte keegi ei hoidnud mitte midagi tagasi. Muidugi oli tegu üsna tugeva lahmakaga, aga iga moment oli täis vastupandamatut suurust, intensiivsust ja ka raskust, mis tundus absoluutselt adekvaatsena."

Kartau sõnul on möödunud sajandist rääkival teosel palju ühiseid jooni ka tänase maailmaga, kus majanduslikud, rahvusvahelised ja sotsiaalsed kriisid tekitavad inimestes ängi, hirmu, valu ja konflikte.

"Ühelt poolt tundub, et äkki ongi kõige turvalisem jääda sellise pinnapealse rõõmu sisse ja kõik väline ära unustada. Või siis on mõistlikum pea liiva alt välja võtta ja püüda läbi empaatia lahendusi otsida. Aga selleks on ikkagi vaja see peegel üles leida ja seda Taavi Tõnisson meile ka pakkus," rääkis Kartau.