"See oli Grassi esimene romaan, millega ta kohe kuulsaks sai," tutvustas Laanes, kelle sõnul oli Grass väga viljakas kirjanik. "Ta seisis häälekalt ka oma poliitiliste ideed eest," sõnas ta, lisades, et 1999. aastal pälvis kirjanik Nobeli preemia.

""Plekktrummi" puhul on eriline see, et enne 1959. aastat käsitleti natsismi küsimusi realistlikus võtmes - kirjanduses püüti ratsionaalselt arutleda selle üle, kuidas see võimalikuks sai ja milline oli selles intellektuaalide roll, aga "Plekktrumm" tuli täiesti uudse kirjandusliku lahendusega," kirjeldas Laanes.

"Eestikeelse tõlke järelsõnas seletab Grass, et ta otsis teistsugust vaatenurka natsismi esiletõusu hõlmavatele küsimustele," jätkas professor. "Romaani nimetatakse isegi saksa kirjanduse maagiliseks realismiks, sellepärast, et see räägib loo realistlikus võtmes, aga seal toimub ka hulganisti üleloomulikke asju."

""Plekktrummi" keskmes on just masside mõjutamise küsimus ehk see, et kuidas saab autoritaarne võim tavaliste inimeste hulgas kanda kinnitada," selgitas Laanes, miks romaan niivõrd tuntuks sai. Ta lisas, et romaan lahkab ka küsimust, kuidas erineva religioosse taustaga inimesed võivad koos rahumeelselt eksisteerida, ent autoritaarse võimu puhul pöörduvad üksteise vastu.

"Ukraina sõja kontekstis ütlesime samamoodi, et see on Putini sõda, et see ei ole venelaste sõda, aga me näeme, et sõda saab pidada ainult masside toetusega," tõdes professor. "Nad kasutavad meie ihasid ja hirme, et võimule tulla," viitas ta autoritaarsetele võimujuhtidele.