Günter Grassi "Plekktrumm" ilmus Saksamaal 1959. aastal. Raamatus räägitakse geopoliitilisest ärevusest, ühiskondlikust lõhenemisest, igatsusest uue maailmakorra järele, demokraatia devalveerumisest, ekstremismi ja populismi tõusust, äärmuslikust sotsiaalsest kihistumisest, autokraatia ja diktatuuri taastekkest.

Tõnisson selgitas, et Grassi teose puhul on olulisel kohal selle vorm, kuidas autor vormiga mängib, ning milliseid piire ta ületab. "Mind inspireeris see väga ja ma mõtlesin, et lavastus peab olema samasugune. See peab testima inimvõimete piire nii füüsilises kui ka vaimses võtmes," sõnas lavastaja, kes kutsub "Plekktrummi" lavastust mänguks.

"See on üks manipulatsioon, mis kõnnib sellise piiri peal," märkis ta. "Ühte lausesse kokku võttes on see üks raevukas tants lootusetuse varemetel. Ja mitte varemetel selles mõttes, et lootust üldse ei oleks."

Lavastaja rääkis, et materjaliga sundis teda tegelema eelkõige äratundmine. "Vaatad et peaaegu sada aastat on möödas sellest ajast, mil loo tegevus toimus ja tegelikult ei ole midagi muutunud," nentis ta. "Aeg on kõvasti edasi läinud – majandus, teadus, kultuur – me oleme justkui nagu kiiremini, kõrgemale, kaugemale, aga põhiolemuslikult ei ole midagi muutunud. Teemad, mis olid siis aktuaalsed ja viisid tegelikult väga traagiliste tagajärgedeni, on täna uuesti laual," tõdes ta.

Tõnisson nentis, et kuigi ta ei ole kindel, kas üks lavastus suudab maailma paremaks muuta, aitab see siiski teadlikum olla. "See ehk aitab teatud mustrite kordumist vältida, neid õigel hetkel ära tunda, öelda ühel hetkel: "Stopp, mina ei lähe seda teed"," selgitas ta.

Kultuurisaade "OP" on ETV eetris neljapäeviti kell 20.