Hendrik Lindepuu: mind ei köida teosed, kus teemaks armunute hale nuuksumine
Poola kirjanduse tõlkija ja kirjastaja Hendrik Lindepuu ütles, et on viimastel aastatel pööranud oma pilgu üha enam klassika poole, millel oleks eepilist mõõdet.
Veidi üle 40 aasta tagasi, 1984. aasta märtsikuus, ostis Lindepuu endale Tallinna Mündi tänava antikvariaadist õpiku "Õpime poola keelt". Siis hakkas mees keelt õppima ja juba kolme aasta pärast ka poola keelest tõlkima. Ühel hetkel otsustas Lindepuu ka enda tõlkeid ise kirjastama hakata ning 2002. aastal asutaski endanimelise kirjastuse.
"Kirjastus sai asutatud peamiselt just seepärast, et sel ajal keegi eriti midagi peale angloameerika, prantsuse ja ka saksa kirjanduse kirjastada ei tahtnud. Hiljem hakkas meeldima. Mulle meeldib alati ise kõige eest vastutada. Kirjastajana oled vastutav ka selle eest, kuidas see kõik välja kukub ja loed viimast korrektuuri," selgitas Lindepuu Vikerraadio saates "Loetud ja kirjutatud".
Viimastel aastakümnetel on tõlkija enda sõnutsi pööranud pilgu aina enam klassika poole. "Kindlasti ei köida mind sellised teosed, kus teemaks on armunute hale nuuksumine kuskil räpases võõrastemajas. Pigem ikka teosed, kus oleks eepilist mõõdet ja mis on kestnud põlvkondi ning ennast sellega tõestanud," selgitas tõlkija.
Tõlkides kuulab Lindepuu sageli väga raju muusikat. "Eriti, kui ma teen tõlke esimest versiooni. Siis on vaja midagi, mis tõlkimisele rütmi annaks," sõnas Lindepuu ja tõi näiteks ka Jacek Stachursky loo "Jedwab".
Paar nädalat on raamatulettidel Lindepuu viimati ilmunud tõlge, nobelisti Czeslaw Miloszi teos "Issa org". Miloszit peab Lindepuu üheks oma lemmikuks kui mitte kõige lemmikumaks. "Mul on kodus omajagu Miloszi fotosid. Üks on töölaua juures arvuti kohal, kes kontrollib, et ma ikka korralikult teeksin. Kui ma olen juba väsinud, siis ta ütleb mulle: "Hendrik, veel tunnike!".
"Issa org" on kaheksas Milozsi teos, mis eesti keeles ilmunud. Sellega teeme Lindepuu sõnul silmad ette nii soomlastele kui lätlastele, aga mitte leedukatele, sest Milosz on ise pooleldi leedukas. "Issa oru" tegevustik toimubki leedus. Raamat ise on välja antud Prantsusmaal 1955. aastal, kui Milosz saatkonna kultuuriatašeena seal asüüli palus.
""Issa org" on ühtepidi teatud mõttes kujunemisromaan Milosze kõige nooremas eas. /.../ See kujunemine toimub nii, et kui alguses tundub kõik idüllililine ja pastoraalne, siis järjest enam ilmub sellised ärevaid noote ja ka lausa ideoloogilisi arutlusi," avas Lindepuu raamatu sisu.
"Issa orgu" on peetud ka üpris autobiograafiliseks teoseks, kuigi autor ise on vastupidist väitnud. "Seal on väga äratuntavalt tema vanaisa mõis ja kõik see Nevėžis jõe äärne eluolu. See on meile selles mõttes lähedane, et Leedu külaelu oli üsna sarnane Eesti külaelule. Ainus erinevus oli ehk see, et nad olid katoliiklased, aga samas austati enne esimest maailmasõda veel ka oma paganlikke traditsioone," selgitas Lindepuu.
"Loetud ja kirjutatud" on Vikerraadio eetris laupäeviti kell 14.05.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Loetud ja kirjutatud", intervjueeris Maarja Vaino