Tallinna Muusika- ja Balletikoolis (MUBA) on lõpueksamite ja esinemiste aeg. Reede õhtul näitavad MUBA balletigalal oma oskusi nii kooli teise lennu lõpetajad kui ka nooremad õppurid. Teiste seas astub lavale muusika- ja balletikooli teise lennu lõpetaja Mattias Kunder, kes on vaatamata oma noorele eale mitmes Eesti Rahvusballeti lavastuses kaasa löönud. "Kuna poisse on vähe, siis poisse ikka võetakse, sest tuleb väga erinevaid asju teha – vahel peab seisma, mõnikord on ka mõned tantsuliigutused," selgitas noor tantsija "Vikerhommikus".

Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Linnar Looris nentis, et poisse on tantsus alati vähem olnud. "Kui tantsuala oleks ühiskonnas rohkem vastuvõetav, tuleks mehi tantsu juurde rohkem," usub ta. Loorise hinnangul toimub maailmas naistantsijate ületootmine. "Kui iga aasta lõpetab balletikooli viis naistantsijat ja nad kõik tulevad teatrisse tööle ja meil on 25 naistrupis rühmatantsijat, siis viie aastaga on 25 kohta täis. Kui me räägime pikkadest karjääridest, 15–25 aastat, siis on suhteliselt raske," tõi ta näite.

Loorise sõnul Eestis professionaalsete tantsijatega üleküllusega probleeme ei ole, pigem on neid liiga vähe. Tema hinnangul tegi valdkonnale karuteene eripensioni kaotamine. "Kui lapsevanem vaatab, kuidas pikk jada lõpuni viia, mida minu laps sellise ohverduse eest elus saab, siis ega riigi poolt mitte kuigi palju. Kuigi jah me töötame riigiasutuses ja saame riigi poolt toetust," tõdes ta. "Eestis on palju noori, kellele meeldib tantsuga tegeleda, Koolitantsust käib iga aasta 6000–9000 last läbi. Me ei saa öelda, et Eestis puudub tantsuhuvi, aga kas nad kõik jõuavad professionaalse ala juurde, see on küsimus."

Üheksandat klassi lõpetav Kunder plaanib MUBA-s õpinguid jätkata. Häid koole, kus balletti õppida, on Loorise sõnul Euroopas mitmeid. Siiski rõhutas ta, et paljude nii-öelda tippkoolide tase ei ole enam nii stabiilne, kui kunagi oli. "Nendest koolidest, kus olid tavaliselt väga tipptasemel lõpetajad, on ka lõpetajaid, kes ei ole heal tasemel. Mõni kool saab toetust vastavalt õpilaste arvule, seega koolil on kasulik hoida palju õpilasi," tõdes ta ning rõhutas, et nimekast koolist olulisem on see, milline tantsija tase päriselt on.

Kunder alustas balletiõpinguid viiendas klassis. Aastate jooksul on tema klassist pigem just tüdrukud ära läinud ning välismaalt – eriti Jaapanist – poisse juurde tulnud. "Nad tulevad Eestisse, õpivad eesti keelt," märkis noor tantsija. "Hea kool on alati avatud välismaalt soovijatele, kes tulevad näiteks täiendõppele," usub Looris, kelle sõnul on võimalik Eestis tipptantsijaks õppida.

Eestis balletiõppes ainult ühe koolkonna õpetusi ei järgita, vaid on loodud segu Vene, Prantsuse, Itaalia koolist. "Me püüame kõigist natukene kokku võtta, et meie noored artistid oleksid võimalikult mitmekesised ja me valmistame neid ette kogu maailma teatrite saadavuseks, mitte ainult Eesti teatri jaoks. Meie noor peab üle maailma konkurentsivõimeline olema," rõhutas Looris.

Rahvusballeti juht tõdes, et osa noori potentsiaalikaid tantsijaid kaob valdkonnast, sest tegemist on nii vaimselt kui ka füüsiliselt keerulise erialaga. "Mida rohkem ta õpinguid jätkab, seda rohkem ta näeb, mis selle ala sees on. Loomulikult on vaja head füüsist. See nõuab täielikku pühendumist, see on elustiil, mitte tükitöö tegemine," märkis ta.

Looris rõhutas, et ballett on tippsport, kus tavapäraseid olümpiamänge pole – on pikk hooaeg, mille jooksul antakse 85–95 etendust. "Kujutage ette kui sportlasel on kogu aeg 85–95 olümpiamängu. Me peame kogu aeg tippvormis olema. Iga nädal kaks, vahel isegi rohkem etendust. Me mängime seda pikka mängu, et hooaeg vastu pidada, ja iga järgnev etendus on meie tipphetk," kirjeldas ta ala keerulisust.