Peonädal algab loomulikult tule süütamisega laulupeo kivi juures. Nädala jooksul toimub üle linna kümneid kontserte ja üritusi, seejuures on kontsertide pealkirjad võetud hümnisõnadest, näiteks "Suure laia ilma peal" või "Mul kõige armsam". Peonädal kulmineerub laupäevase laulupeoga "Õnn ja rõõm", millele eelneb ka suur rongkäik.

Joosingu sõnul polnud alguses ideed kõiki kontserte hümniga siduda. "Kui ma kirjutasin enda kavandi "Õnn ja rõõm", siis ma sain ju aru, et see on hümniga seotud, aga ma ei mõelnud fookust sellele panna. Ma mõtlesin sellele sõnapaarile iseeneses," sõnas Joosing, kuid lisas, et kui saadi ühe laua taga kokku tantsupeo kunstilise juhi Kristel Marustega, siis ühisosa otsides jõuti järgmise mõtteni: "Iga inimene on täpselt nii õnnelik, kui tugev on tema seljatagune või taust, kust ta tuleb ehk siis juured. Mida tugevam see side on, seda kindlam on tal võib-olla elus minna oma teed, kui ta teab, kust ta tuleb ja kellele saab toetuda." Seda aluseks võttes, hakatigi hümnist otsima sõnapaare, mil oleks tähendus ka hümnivälises kontekstis.

Laulu- ja tantsupeol esitatakse küsimusi selle kohta, mis on õnn, kust teda leida, mitu nägu tal on jne. "Ma arvan, et väga paljud inimesed vastavad, et õnn on perekond ja lapsed, minul ka," sõnas Karuste. "Mina olen mõelnud sedasama, et mina olen õnnelik siis, kui minu lähedastel on hästi," nõustus Joosing.

Laulupeo kavast leiab nii traditsiooni kui ka uudisloomingut. "Ta on natuke omanäoline, see ongi selle asja mõte. Kui me iga viie aasta tagant kordaks sama asja, siis ei oleks vajadust uue kunstilise juhi järele," sõnas Joosing. Uudislugude seast leiab Arno Tamme teose poistekooridele, Rasmus Puuri laulupeo nimiloo, Trad.Attack!'i pala "Tehke ruumi" Tauno Aintsi seades ja mitmeid teisi.

Seoses Tartu 2024 kultuuripealinna aastaga luuakse rahvusvahelisust suunaga seest väljapoole. "Me jäime meeskonnaga selle juurde, et meie peegeldame oma traditsioone väljapoole, mitte niivõrd ei võta endale sisse midagi väljastpoolt. Meie ehe ongi see, mis on siin ja on päris meie. Me püüame sellega tuua siia inimesi," selgitas Joosing.

"Huvitav on see, et me ise arvame, et kõik üle maailma teavad, mis suurt asja me siin Eestis teeme. Mul on olnud see aasta mitmeid vestlusi inimestega välismaalt, kus ma telefonist näitan Tallinna lauluväljaku pilte ja inimestel vajub suu lahti. Nad ikkagi väga sageli ei tea, nii et see on asi, mida tutvustada maailmale. Aga ma usun, et me oleme järjest suuremad selles pildis," tõi Joosing välja.

Tantsupeo teema on "Juure juures". "Etenduse sisu on see, et on vanaemad, kes on kehastunud eri aegadeks. On täitsa vanavanaema, siis on vanaema oma kuldses keskeas, siis noor vanaema, kes on armunud ja leiab oma esimese armastuse ja on pisike vanaema, kes on alles 10-aastane. Need kõik vanaemad kehastuvad tantsupeol ja oma eri aegades räägivad oma loo," tutvustas Maruste. Vahetekstidena kuuleb Leelo Tungla loomingut, kuid ka päris vestlusi vanaemade ja nende lastelaste vahel. Maruste innustab peonädalal võtmaks aeg, et kuulata ja süveneda ning kallistada.