Miks ei tee Tartu Uus Teater viiepäevast festivali oma kodulinnas ja 2024. aasta kultuuripealinnas, vaid on liikunud Ida-Eestisse?
Esiteks pole Tartus sellist toimumispaika, sanatooriumit mere ääres. Et looduses peab valitsema tasakaal, peab siis, kui kultuuripealinn on Lõuna-Eestis, keegi ju korraldama ka Ida-Eestis. Muidu läheb Eesti uppi.

Narva-Jõesuu on piiriala, unikaalne linn. Milliste ootustega sinna festivali tegema läksite?
Narva-Jõesuu on eksootiline. See on ühtaegu oma ja võõras. See on linn kui film. Linn kui pidevalt toimuv etendus. Linn, kus värvid on iga hetk nagu kunstiteos. Meie töö on ainult veidi publiku fookust suunata. Kõik muu on juba olemas.

Tegu on suvise teatrifestivaliga, mis meelitab külastajaid üle Eesti. Kuidas on aga kohalik kogukond teatrirahvast vastu võtnud?
Mida edasi, seda rohkem tunneme ka kohalike elanike huvi ja toetust. Linn on meile toeks olnud idee algusest peale.

Kui palju loodate publikus kohalikke näha? Kas on ka venekeelset programmi, kuidas olete mõelnud kohalikku kogukonda kõnetada?
Meil on programmis Maria Reinupi tehtud dokumentaalfilm kohalikest aktivistidest ja püsielanikest. See film on vene keeles ja eestikeelsete subtiitritega. Muu programm on eestikeelne. Suur osa programmist on mitteverbaalne: sõnadeta lavastused, kunstinäitused ja muusikasündmused ei vaja mõistmiseks ja nautimiseks tõlget.

Kuidas on linnaelanikud siiani festivali loomise protsessile reageerinud? Kohalik rahvas on käinud mitmeid kordi meie lavastuste proovides test-publikuks. See on olnud väga huvitav kokkusaamine. Vastastikune usalduse tekkimise viis.

Festivalil on kaasatud üle 60 looja, lisaks tuntud lavastajatele ka avalikkusele vähem tuntud nimed. Kui keeruline on nii paljude kunstnikega ühtset tervikut luua?
Tervik tekib ise, sest Narva-Jõesuu linn on suurem kui meie.

Kas Te andsite lavastajatele ette ka mingeid põhilisi teemapunkte? Või ehk on spontaanselt kujunenud mingi ühine temaatiline joon?
Meil olid väiksed kokkulepped, aga enamasti olid lavastajatel vabad käed. Peamine oli lähtuda ruumist ja kohast. Ja võis ju ette mõelda, aga mitmedki projektid muutusid kohapeal väga palju.

Hungerburg 2024 on nii teatri-, muusika-, kunsti- kui ka filmifestival. Kokku toimub 25 eri projekti, mida esitatakse iga päev mitu korda ning külastaja saab endale ise koostada meelepärase paketi. Millisele maitsele Te mida soovitate? Andke palun programmist lühike ülevaade.
Selle on kokku võtnud väga hästi meie piletimüügijuht Lisanna, keda julgen siinkohal ka tsiteerida.

Kui oled nõus oma tajumaailma avardama ja kinnisilmi peole sisenema, siis "Club paradise".

Kui huvitud merest ja rannakultuurist, siis "Backtothebeach".

Kui sulle meeldib pompöösne arhitektuur ja pühalikkuse tunne, siis "Kahheldraal".

Kui soovid kohtuda näitlejaga lähedalt nii, et keegi teine ei sega, siis "1:1".

Kui tahaksid kohtuda näitlejaga lähedalt, aga nii, et sa teda ei näe, siis "Mann und Licht".

Kui sind huvitab Narva-Jõesuu arhitektuur ja filosoofiline jalutuskäik, siis "Hungerburgi tondilossid".

Kui sind intrigeerib laevasõit kahe maailma vahel, siis "Mälestus-märgid".

Kui sulle pakub huvi Narva-Jõesuu kohalik elu, olu ja võlu, siis "Dokkfilmide kassett".

Kui sulle meeldib hea muusika, siis "Hungerburgi orkester: Ouu & Liis Ringi sööklakontsert".

Kui tahaksid kogeda puhkekodu ruume teistmoodi, siis "Hungermusik".

Kui tahaksid proovida midagi ise teha, siis töötuba "Kunstiring".

Kui tahaksid omasoodu kulgeda, aga nii, et keegi läbi kõrvaklappide natuke juhataks, siis "QR tuurid".

Kui tahad lihtsalt näituseid vaadata ja head toitu maitsta, siis sobib vaheala.

Kui soovid hilisõhtul mured selja taha jätta, siis "Afterspaad".

Mainisid, et Ida-Eestisse tuleb minna ajal, kui Lõuna-Eestis on palju melu, et vältida tasakaalu kõikumist. Kuidas üldse vältida kultuuris provintsistumist?
Ma ei tea vastust. Provintsistume niikuinii. Asume ju provintsiriigis. Oleme sündinud provintsis. Pigem tuleks seda tunnistada ja selle tugevusi kasutada. Provintsis sünnib uusi ideid. Metropolis tehakse need hiljem võib-olla rahaks, aga vilkaim mõte on alati provintsis. Keskused ja juhtimine võivad mõtet ja tegevust aidata, aga mitte kunagi luua.

Kas olete tajunud, et Hungerburg 2024 festival annab hoogu ka ülejäänud linna kultuuritegemistele või seisab Narva-Jõesuu linn praegu Tartu Uue Teatri tegemistest eraldi?
Ma loodan, et me oleme ikkagi osa tervikust, ehkki teistsugune kui harjutud. Ja võib-olla jääb meist midagi siia ka alles.

Kas selle festivali nn kunstilaagrist on sündimas uusi koostööprojekte, mis taas Ida-Virumaale tee leiaksid?
Ma usun, et juba selles noores vägevas seltskonnas, kes siin resideerub, tekib uusi kontakte ja uusi ideid. Meie tuleks hea meelega tagasi.