Urmas Vadi: ma ei taha olla vinguv kirjanik
Kirjanik Urmas Vadi nentis, et kuigi eestlaste lugemus ja oskus loetut mõista on alla käinud, ei ole olukord lootusetult halb, sest endiselt on väga palju neid inimesi, kes on kirjandusest huvitatud.
Augustikuu alguses toimus Alatskivil Liivi muuseumis kirjandusfestival Eesti Kirjanik 2024, mille raames anti välja ka aasta kirjaniku tiitel. Selle pälvis kirjanik Urmas Vadi romaaniga "Kuu teine pool".
"Vikerhommikule" antud intervjuus võrdles Vadi ilukirjandust moosiga, kuhu võib kõike lisada. "Kui sa kirjutad kellegi elulugu, siis mõtled küll, et see annab mingisuguse pildi kellegi elust, aga samas me ei saa ju kirjutada sinna elulukku mingisuguseid mõtteid, tundeid või salaunistusi, mida me arvame, et ta võib-olla mõtles või tundis. Kuna ta ei ole neid välja öelnud, siis me ei saa seda teha. Aga ilukirjandus on selline, et sa paned sinna kõik sisse, see on selline moos – kõik marjad sobivad sinna hästi sisse. Sa pead muidugi valima."
"Kuu teise poole" tegevus algab 1980. aastate alguses ja lõpeb enne 2000. aastaid. Vadi selgitas, et kuigi romaanis on olulisel kohal jutustaja lugu, on seal rõhku pööratud ka Eesti ajaloole.
"Aga see ei ole niimoodi, et toimus see ja see, vaid on kuidagi hästi isiklik. Eks me ikka mäletame neid asju, mis meie jaoks hästi olulised on," märkis ta ning tõi välja kaljajärjekorras seismise ja kopikaga helistamise. "See on selline isiklik ajalugu. Ma olen selles mõttes õnnelik, et mul on see kogemus olemas. Ma ei tahaks Nõukogude Liitu tagasi, see oli tegelikult üks vastik aeg, kuigi see lõpp ei olnud enam nii hull kui see keskmine osa, aga see kogemus on huvitav."
Vadi nentis, et kuigi eestlaste lugemus ja oskus loetut mõista on alla käinud, ei ole olukord lootusetult halb. "Ma ei tahaks olla see vinguv kirjanik, kes ütleb, et meil on toetust vähe, meid ei loeta ja kõik on nii halvasti. /--/ On väga palju inimesi, kes on kirjandusest huvitatud. Ja mis seal teha, kõiki ei saa lugema panna. Õhtu lõpuks on kaotajad need inimesed, kes ei loe. Loevad targad ja maailmast huvituvad inimesed. Ja kui kõik seda ei ole, siis see on iga inimese enda asi. Ega ei saa olla see mees, kes lapsi lugema kutsub, ja kes ei oska, see saab sugeda. Igaüks saab hakkama nii, nagu saab. Ega seal väga midagi teha ei ole," usub ta.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Taavi Libe ja Janek Luts