Eesti on valitud Prantsusmaal toimuva kirjandusfestivali fookusmaaks ja Provance'is tutvustavad oma loomingut kirjanikud Tiit Aleksejev, Indrek Hargla, Urmas Vadi ja Eesti autoritest Katrina Kalda.

"Festival meenutab väga meie kirjandustänava festivali, mis toimub 13. septembril Kadriorus. Oleme siin kohtunud õpilastega erinevates koolides, kaks päeva on raamatulaat, kus kirjanikud seisavad tänaval reas ja annavad autogramme," kirjeldas kirjanik Urmas Vadi, mis kirjandusfestivalil toimub.

Igal aastal valivad festivali korraldajad ühe riigi või regiooni, mille kirjanduse nad esile tõstavad. "Mina olen siin sellepärast, et mul ilmus just prantsuskeelne tõlge romaanist "Neverland"," ütles Vadi.

"On selline inimene nagu Riina Roasto, kes on Pariisi Ülikoolis eesti keele ja kultuuri õppejõud ja tema juures õppis ühel hetkel Francoise Sule, kes luges seda raamatut. Ta elab Stockholmis, on õppejõud ja tõlkija. Eesti keele vastu tunneb ta huvi seepärast, et tema abikaasa on Jaan Sule, kes on eestlane, kuigi sündinud Stockholmis," selgitas Vadi.

Roasto pakkus Francoise Sulele välja, et ta võiks lugeda "Neverlandi" ja Sule arvas, et see raamat peaks kindlasti olema ka prantsuse keelde tõlgitud.

Vadi sõnul ei mõtle ta kunagi oma raamatuid kirjutades lugeja peale. "Ongi õige selle peale mitte mõelda. Kui hakata juba ette mõtlema, et ma olen hästi suure mõju ja tähendusega, ja inimesed hakkavad mind armastama, kui nad seda loevad, siis see ei käi nii elus ega ka kirjanduses," muheles Vadi.

Romaan "Neverland" ilmus 2017. aastal. "Kui ma hakkasin seda romaani kirjutama, tungisid vene väed Krimmi. Seal on tegelased, kes tunnevad ärevust ja miski ajab neid jalule, et nad peavad tegutsema. Nad ei tea küll, mida nad tegema peavad, aga see ongi nende isiklik igapäevane ärevus ja hakkamasaamine, aga ka globaalne poliitiline ärevus, mis taustal on. Raamatus on natuke groteskne tegelane Roman, kes on pooleldi eestlane ja pooleldi venelane ja kes tahab kõikidele hästi tõestada, et ta on ikka täielikult eestlane, aga keegi ei usu teda, sest tema olemuses on midagi teistsugust," selgitas Vadi. "Lõpuks otsustab ta minna Moskvasse ja tappa Putin."

Vadi sõnul rõhutatakse vastilmunud raamatu tagakaanel ka, et raamatus on tegelane, kes tahab Putinit tappa. "Toona tundus see mulle äge mõte, aga tänapäeval on see teema isegi palju aktuaalsem, paljud tahaksid Putinit tappa."

Ta meenutas, et romaani tõlkides küsis Francoise Sule venekeelsete roppuste kohta, mis need tähendavad. "Siis hakkasin ise ka mõtlema, mida need roppused täpselt tähendavad või kust see täpselt tuleb," nentis Vadi.