Meister Adam Dörffer kutsutakse Võhandu jõele vesiveskit ehitama. Rahvas usub aga, et Võhandu jõgi on püha ja voolu takistamine ning välja vihastamine toob põua ja ikalduse. Veskiehitus lükatakse rahva vastupanust hoolimata käima ja nii põrkuvad jõe kallastel kaks erinevat tõde.  

""Püha Jõe kättemaks" räägib loo oma tõekspidamiste taganematusest ja sellest, kui väga me ei salli seda, mida me ei tea," kirjeldas lavastuse peateemat Oliver Reimann, kelle sõnul on neljakesi lavastamine pakkunud korduvalt hetki, mis on pannud nägema, et tõdesid on kõrvuti mitu ning kesktee saavutamiseks tuleb üksteist kuulata ja vastastikku argumenteerida.

Elss Raidmetsa sõnul jääb "Püha Jõe kättemaks" suure tõenäosusega ainsaks korraks, mil kogu kursus sel moel koos töötab. "Kui kooslavastamise mõttega lagedale tulime, hoiatati meid, et kukume ilmselt kohe omavahel kaklema – üllataval kombel tundub mulle, et me oleme üksteise suhtes hoopis hoidvamaks ja mõistvamaks muutunud," lisas ta.

Noorsooteatri juht Leino Rei avaldas heameelt, et lavakooli 32. kursus võttis ette otsingu jutustada Kallase lugu just visuaalteatri keeles. "Lihtsalt rõõm näha, kui mänguliselt ja orgaaniliselt noored selle teatrivormi enda omaks teevad ja loo teenistusse rakendavad," sõnas ta. 

Laval 32. lennu näitlejatudengid Mirjam Aavakivi, Erling Eding, Erik Hermaküla, Joonas Koff, Eliis-Maria Koit, Mauri Liiv, Mattias Nurga, Uku Pokk, Alex Paul Pukk, Katarina Sits ja Carolyn Veensalu.

Juhendajad Mart Koldits ja Tiit Ojasoo, kunstnik Kairi Mändla, helilooja Kenn-Eerik Kannike, valguskunstnik Erik Pello. Lavastus valmis Eesti Noorsooteatri ja EMTA lavakunstikooli koostöös.