Bernard Kangro kirjanduspreemia pälvis Nele Reimann-Otsaru
Bernard Kangro nimelise kirjanduspreemia, mida antakse tänavu välja 35. korda, pärjatakse 2024. aastal kultuuriloolast Nele Reimann-Otsarut võrukeelse lapsepõlve mälestusteraamatu "Vanaimä pääsokõsõ´" eest.
Nele Reimann-Otsaru "Vanaimä pääsokõsõ´" on pühendatud tema vanaemale ja kõneleb elust 1960. aastail vanas Vastseliina kihelkonnas Orava kandis. Reimanni sõnul annab ta raamatus 4- kuni 6-aastase lapse silmade kaudu edasi vanaemalt kuuldud lugusid, väärtusi ja mälestusi. Ühtlasi on see ka suguvõsa lugude raamat ajast, kui maad olid laastanud sõjad, palju hävinud ja kadunud, aga kuskil Vana Võrumaa veerel oli kultuur ja endine eluolu veel säilinud. Et seda edasi anda võru keeles, oli Reimanni jaoks iseenesestmõistetav, sest just seda keelt tema lapsepõlves räägiti.
"Raamatus on palju sellist, mida suguvõsa teised liikmed ei tea," sõnas laureaat. "Kui vanaema lapsed olid väiksed, ei olnud tal aega neile jutustada, sest tööd oli nii palju. Minu lapsepõlves oli ta juba 80aastane ja tal oli aega rääkida. Tunnen, et vanaema andis midagi kaasa, millele saan toetuda terve elu."
Kangro preemia žüriile koosseisus Janika Kronberg, Raili Leesalu, Inga Kuljus, Kaile Kabun ja Elina Allas jättis tänavu eriti sügava mulje ka Lauri Sommeri luulekogu "Vanaema sydame nimel", ent ka Aliis Aalmanni luuleraamat "Väe võim". Lisaks otsustasid nad, et Contra esitatakse kultuurkapitali aastapreemia ja Stepan Karja oma südamlike raamatute eest elutööpreemia nominendiks.
Antsla lähedal sündinud kirjaniku Bernard Kangro nimelist kirjanduspreemiat hakkas Võru maavalistus välja andma Võrumaaga seotud autoritele või teostele alates 1990. aastast. Praeguseks on preemia jagamise üle võtnud SA Võrumaa Arenduskeskus ja see antakse üle igal aastal Kangro sünniaastapäeva, 18. septembri paiku. Komisjoni kuuluvad Elina Allas, Ahto Raudoja, Kaile Kabun, Janika Kronberg, Inga Kuljus ja Raili Leesalu.
Toimetaja: Kaspar Viilup