Loo tegevus toimub kosmosejaamas, mis on maandunud planeedil Solaris. Maalt tulnud teadlased murravad pead planeedil toimuvate protsesside üle, mis inimmõistusele on raskesti hoomatavad ning hirmutavad. Elmo Nüganen ütleb, et mäletab Tarkovski filmi hästi ning see meeldis talle. Samas toetub tema dramatiseering pigem romaanile.

"See lugu, mille süžee on paigutatud kuhugi kosmosesse, annab Lemil või siis meil võimaluse heita pilk inimese sisekosmosesse. Sest kui situatsioon, kuhu inimene satub, on üsna äärmuslik, ta puutub kokku millegagi, millega ta varem kokku pole puutunud, millegi või kellegi võõraga, kes käitub talle mitteootuspäraselt, võib-olla, isegi nagu inimesele tundub, agressiivselt – ta ei oska teda lugeda –, siis inimene läheb üldjuhul kaitsepositsiooni. Siis võivad avalduda inimese need omadused, mida ta ei teadnudki, mis tal endal olemas on," selgitas Nüganen.

Lavastuses on jõuline roll Kristjan Suitsu lavakujundusel, mis oma liikuvuses ja mastaapsuses pakub nii näitlejaile kui ka lavatehnikale tõsise väljakutse.

"Ühtpidi on nagu kosmosejaam, ühtpidi nagu universum. Ma kujutan võib-olla sellist maailma, kus inimese mõõde on väike, inimese sisemus hakkab seda maailma mõjutama, see maailm kogu aeg tiirleb ja pöörleb ja käib koos inimese mõttemaailmaga mingis sünkroonsuses ja asünkroonsuses," kommenteeris Suits.

"Solarist" mängitakse Eesti Draamateatri suures saalis.