Meremuusuemi pikaaegne juht Urmas Dresen kandideerib ka järgmiseks ametiajaks. "Vererõhk läheb ikka üles natuke, see on ju loomulik. Selline ärevus peabki sees olema, see teeb ärksamaks, ei saa ju tuim olla. Igal ajal on omad nõuded, nendega tuleb kaasas käia," sõnas ta töövestluse eel.

Aastatega on Dresenil kogunenud korralik kogemustepagas. "Õppimine on protsess, mida nende aastate jooksul olen ma püüdnud teha, eelkõige, mis puudutab muuseumi ärilist poolt ja kõike seda. See, mis puudutab mereajalugu, see käib minuga kaasas niikuinii. Kuid sedagi peab kogu aeg õppima ja täiendama, aga kuna merendusajalugu on mulle väga omane, siis ma ei pea siin väga palju järeleaitamistunde võtma," sõnas ta.

Muuseum peab Dreseni sõnul leidma hea tasakaalu oma erinevate funktsioonide vahel. "Me peame kogu aeg balansseerima meelelahutuse, tõsise teaduse, suhetega meile olulise kogukonnaga, mis meile on sadam ja merendus, suurte näitustega. Siin on küll ja veel aspekte, tuleb leida tasakaal, ma arvan, et selle tasakaalu ma olen leidnud," sõnas ta.

Meremuuseum 90

Meremuuseum saab 23. veebruaril 90-aastaseks, selle ajaga on meremuuseum Dreseni sõnul end küpse muuseumina kehtestanud. "Muuseumid peavad olema küpsed, muuseumidel peab olema usaldusväärsus, mis peab tekkima aastakümnetega. Aastakümnetega tekivad ka kogud, tekivad traditsioonid. Praegu ma arvan, et me oleme heas arengustaadiumis, kus meremuuseumil on jaksu võtta uusi arenguprojekte, uusi ideid, oleme finantsiliselt suhteliselt kindlal pinnal," rääkis Dresen.

Hetkel tehakse pingutusi, et meremuuseum jõuaks ka teadusmuuseumina järgmisele tasemele. "Meil on vaja saada evalveeritud mõned erialad, eelkõige allveearheoloogia ja ka teised. Anname iga aasta mitmeid raamatuid välja ise, publitseerime. Loodame, et meie teadurite hulk aja möödudes kasvab," sõnas muuseumijuht.

Kuigi meremuuseum avati 1935. aastal, siis ettevalmistused hakkasid selleks juba 1920. aastate lõpus, mil huvi merenduslikku vanavara säilitamise vastu Eestis pead tõstis. "Tolleks hetkeks oli kogunenud seltskond merendustegelasi, ettevõtjaid ja laevakapteneid, kellele ajaloopärandi kogumine oli meelt mööda ja nad pidasid seda oluliseks. Tuhat tänu neile, muidu me ei oleks praegu siin," sõnas Dresen.

Muuseumi asutajatel oli Dreseni sõnul ka pisut õnne. "Eelkõige kapten Madis Meil koos oma toetajatega oli õnne, nende ettepanekuid võeti kuulda nii veeteede valitsuses kui ka juba riigitasandil," rääkis muuseumijuht ja lisas, et seejuures asutati Eestis riiklik merendusmuuseum varem kui näiteks naaberriikides kui ka Inglismaal, kus asub tänaseks päevaks üks maailma suurimaid ja tähtsamaid meremuuseumeid, rahvuslik meremuuseum Greenwichis.

23. veebruaril 1935 kogunes Dreseni sõnul meremuuseumi avamisele praeguse Tallinna sadama D-terminali läheduses. Tegu oli eelkõige huvitavate asjade kollektsiooniga, millest palju oli annetatud meresõitjate endi poolt. Muuseumi esimene asukoht tähistatakse 21. veebruaril ka mälestusmärgi avamisega ära.

Lisaks haridusele on meremuuseumi missiooniks Dreseni sõnul ka mereteadlikkuse propageerimine. "Läänemeri on pisike, selle eest tuleb hoolt kanda, just sel ajahetkel kui ka hiljem, kui praegu siin suured tanklevad ringi, ankurdavad kus juhtub. See aeg on selles mõttes väga oluline."