Eestis on ühishoidla rajamisest räägitud praeguseks juba 20 aastat. 2004. aastal tehti plaane Tallinna muuseumitele ühishoidla rajamiseks. Praegune üle-eestiline projekt algatati uuesti 2016. aastal, mis kiideti 2018. aastal valitsuse poolt ka heaks. Peale seda on riik püüdnud hoidlate ehitamiseks raha leida, kuid keeruline rahaline olukord riigi rahakotis, sundis kultuuriministeeriumit projekti mullu pausile panema.

Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen selgitas, et museaalide protsent, mis erinevates muuseumides püsiekspositsioonis esindatud on, on väga erinev, kuid enamasti jääb see umbes viie protsendi kanti.

"Kõik need asjad vajavad korraliku temperatuuriga hoidmist, sest muidu ei ole mõtet asju väga palju koguda, kui meil ei ole kindlat teadmist, kuidas need hoitud saavad, kuidas nendega edasi tegeletakse ja kas see kõik on jätkusuutlik," rõhutas ta. Dreseni sõnul ei suuda aga väga paljud muuseumid oma museaale korralikult säilitada, mistõttu ongi ühishoidlad vajalikud.

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna juht Mihkel Kaevats selgitas, et iga riigimuuseumi juurde oma hoidla ehitamine oleks liiga kallis ettevõtmine, sest hoidlad ei ole ainult riiulid ja sahtlid, vaid ka inimesed, kes museaalide eest hoolt kannavad.

"Tavainimesel on võib-olla raske aru saada, et muuseum ei ole ainult ese, mille vitriini paned. Tegelikult käib hästi suur töö selle nimel, et need museaalid alles jääksid. Selleks, et meie identiteet läbi aegade ja esemelise pärandi püsima jääks, ongi neid pärandihoidlaid vaja," sõnas ta.

Tänapäevastele nõuetele vastavad spetsiaalselt hoidlateks ehitatud ruumid on praegu olemas vaid Eesti Rahva Muuseumi uues hoones Raadil, Kumu kunstimuuseumis ja Eesti Ajaloomuuseumi uues hoidlas Maarjamäel. "Aga paljude puhul seda õnneliku situatsiooni ei ole," rõhutas Dresen.

"Eestis on palju kohalikke muuseume, kus on olukord üpris sant," tõdes Kaevats. "Sageli hoitakse meile hindamatut vara sõna otseses mõttes kuuri all ja põhiline mure on, et need mädanevad lihtsalt ära. Meie mälu lihtsalt pudeneb käest ära," sõnas ta ja lisas, et samuti ägavad Eesti muuseumid kroonilise ruumipuuduse all. "Suuremate objektide kogumiseks ei ole enam ruumi."

Eestis on hinnanguliselt seitse miljonit museaali, millest neli on riigi pidada. Pärandihoidlad on planeeritud kahele miljonile museaalile ning eelisjärjekorras saavad ühishoidlasse oma museaalid viia riigimuuseumid.

"See põhjus on väga lihtne. Kõik need museaalid, mis on riigi omanduses, need on Eesti rahva ühine vara, riik vastutab nende säilimise eest ja seetõttu on eelisõigus riigimuuseumidel. Küll aga planeeritakse neid selliselt, et ka eramuuseumid, munitsipaalmuuseumid ja võib-olla ka erakollektsionäärid saaksid mingisugust teenustasu makstes sinna oma asju tuua," selgitas kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna juht.

Planeeritavatesse ühishoidlatesse Eesti Meremuuseum kõiki oma asju ei saadaks. "Üht osa kogudest tuleb hoida suhteliselt lähedal, et su teaduritel oleks need käepärast võtta ja teadustöö ei kannataks, teine osa võib täitsa rahulikult ühishoidlas olla, aga eeldus on ka see, et need kogud töötatakse enne läbi ja neile on sisuanalüüs tehtud," selgitas meremuuseumi juht.

Ühishoidlatest on tänaseks Eestis räägitud 20 aastat. Kaevats nentis, et nende kahe kümnendi jooksul on osa museaale, mis oleks võinud korralikku hoidlasse jõuda, juba ära hävinenud. "Muuseumid vaatavad oma kogusid üle ja selle aja jooksul kantakse osa museaale, mis on kas kadunud või hävinud, maha."

Kaevats loodab, et kohe kui riigi majanduslik olukord paraneb, võetakse projekt taas ette. "Muuseumirahvas on sedavõrd kaua oodanud, et mul ei ole kahtlustki, et niipea kui olukord mõnevõrra paremaks läheb, me selle raha saame," avaldas ta lootust.