Eesti Rahva Muuseum tähistab 14. aprillil 115. sünnipäeva uue näitusega "Pirrust prožektorini". Muuseumi direktor Kertu Saks tõi stuudiosse kaasa mõned huvitavad esemed, mida ka näitusel vaadata saab.

Väike puust karbike oli mõeldud teekäijatele ning sinna sisse pandi küünlaid, mida sai niimoodi põlema läita, et karbikaas tehti lahti, küünal pandi sinna vahele ja kaas pandi kinni nii, et ta hoidis küünla püsti. "Niimoodi valgustasid teekäijad oma õhtuid. Ka habemeajamisriistu hoiti selles karbikeses," selgitas Saks.

Küünalde valmistamine ei ole Eestis väga vana komme ja esimesed küünlad tehti lambarasvast. "Põledes nad ilmselt väga hästi ei lõhnanud ning neid kasutati pigem pidupäevadel," ütles Saks.

Väikeseid raskusega küünlajalgu oli erinevaid. "Küünlajalad tulid Eestisse üsna hilja. See käbidega küünlajalg võib olla 50–60-ndatest aastatest," lisas Saks.

"Näitusel "Pirrust prožektorini" keskendume rohkem valgusti ajaloole ja alustame tõesti nendest pirru alustest ja küünaldest ning jõuame läbi nõukogude aja välja tänapäeva."

"Kuna see on avatud hoidla näitus, mis tähendab, et inimene astub justkui avatud hoidlasse ja näeb korraga väga suurt kogu ERM-i museaale, siis see võimaldabki korraga välja panna tuhandeid museaale, ja igale museaalile ei ole juurde pandud teadusteksti ja lugu, vaid külastaja saabki visuaalselt selle arengu endale silme ette. Kindlasti leiab iga külastaja näituselt midagi tuttavat, millega ta on kuskil juba varem kohtunud," ütles Saks.

Saksa sõnul saavad kõik külastajad näitusel ise tuuri teha, mis ongi avatud hoidla näituste puhul eriti tore. "Tuled koos pere ja vanavanematega ning näitusel tekib pärandi edasiandmise lugude hetk."