Kolm aastat ERM-i direktorina tegutsenud Kertu Saksa sõnul pole tema ametist lahkumise tagamaad keerulised. "Minu ametiaeg lõppeks niikuinii järgmisel aastal. Me oleme ERM-is hetkel kohas, kus on vaja seada sihid järgmiseks arenguperioodiks aastateks 2026-2030. Mulle tundus, et kui lõpetada töö ERM-is, siis on õige seda teha praegu, et saaks tulla uus ja värske juht, kes saab ise olla sihtide seadmise juures," kinnitas ta.

Tartu Postimehe sõnul väidab aga mitu muuseumitöötajat, et Saksa lahkumisotsusele eelnes asutuse sisekliima märgatav halvenemine. Saksa sõnul oli see tingitud kärbetest. "See on teada, et eelmise aasta lõpus tuli kõigile kultuuriasutustele kärpeülesanne ja nii tuli see ka ERM-i. Kärbetega seoses tuli kahjuks teha väga raskeid koondamisotsuseid, ERM-i 150 töötajast tuli koondada kolm ja pool kohta. Koondamine on alati valus, on mõistetav, et sellele on reaktsioone. See oli tõesti see olukord ja mured organisatsioonis tekkisid koondamiste tagajärjel," sõnas ta.

See pole Saksa sõnul siiski peamine põhjus, miks ta on otsustanud ametist lahkuda. "Olen kaalunud seda päris põhjalikult. Tuleb tunnistada, et hetkel on juht väga raske olla sellises keskkonnas, kus majanduskliima on keeruline ja kindlustunne on inimestel palju väiksem. ERM-i ootavad ees ka lähiaastatel suured pragmaatilised otsused, mis tuleb teha seoses sellega, et keskkond ei ole enam sama, mis ta oli kolm aastat tagasi. Ma tunnen, et oleks vaja värske jõuga juhti, kes saaks need otsused teha. Ma ei tunne end hästi olukorras, kus ma peaks veel inimesi koondama," rääkis Saks.

ERM-il seisab ees ka ülesanne välja mõelda, kuidas inimesi rohkem muuseumisse tuua. Ka kultuuripealinna aasta ei suurendanud võrreldes eelneva aastaga külastajate arvu. "Selleks aastaks me näeme ette juba langust sündmuste poole pealt, ei ole tulemas selliseid võimalusi nii suures mahus omatulu teenida kui varasemalt. Kärpeid tuleb teha ka tegevustes, mida oleme ka sel aastal juba teinud," sõnas Saks.

Siiski on muuseum oma külastajate arvult jõudnud koroona-eelsele tasandile. "Ligi 200 000 inimest ERM-i külastab, sest pidevalt on uusi väga vägevaid näituseid," sõnas Saks, tuues välja praegu populaarse Ryoji Ikeda näituse. Tulevikus võiks ERM Saksa sõnul liikuda veelgi enam rahvusvahelise koostöö suunas. "Võib-olla koos välismuuseumidega teha selliseid näituseid, mis hakkaks rändama ühe juurest teise juurde. Siis oleks ka kulud paremini jagatud."

Koos ERM-i kollektiiviga on Saksa sõnul suudetud viimaste aastatega näitusetegevust hoogustada. "Kui ma tulin, siis mulle tundus eemalt vaadates, et ERM oli jäänud sündmusekeskusena rohkem silma. Me oleme näitusetegevuse taas tõstnud sellele tasemele, mis ta oli maja avamisel. Näitused on olnud ka erakordselt kõrge tasemega."

ERM-il on olnud ka oluline roll mängida kultuuridiplomaatias. "Kõik suured riigivisiidid, mis Eestit külastavad, tulevad ka ERM-i, kõik uued suursaadikud tulevad. Diplomaatiline koostöö on hästi tihe, see on sellepärast, et ERM-is on nagu peo peal kõik see Eesti ajalugu näha, mida tahaks külalistele tutvustada. Väga soovin, et ERM saaks seda rolli täita ka tulevikus, sest see on seda väärt," sõnas Saks.

Oma elu on Saks viimased aastad jaganud Tartu ja Tallinna vahel. "Töönädala olen olnud tartlane ja kirglikult seda tööd teinud, aga pere on Tallinnas. Eks see on ka üks põhjus, et tahaks koju," sõnas Saks.