Folkloristika doktoriharidusega Anzori Barkalajal on kultuuriakadeemia juhi kogemus juba aastatest 2000–2015. Tema eesmärk on olemasolevaid õppekavasid tõhustada, et koolist oleks ühiskonnale võimalikult palju kasu.

"Lihttehnoloogiad, rahvuslik metall, ehitus-käsitöö on ju kõik vajalikud. Mis juhtub, kui suured kaubanduslikud ja logistilised mustrid kokku kukuvad? Osata asju edasi teha, on julgeoleku ja kultuurilise järjepidevuse koha pealt oluline," sõnas Barkalajal. "Viimasel ajal on väga oluline vaimse tervise teema, meil on uurijaid, psühholooge, aga neist ei piisa. Vaimse tervise praktikaid on pärimuses ja see võiks olla koht, kus akadeemia võiks jõulisemalt anda oma panuse," arvas kandidaat.

Teatriteaduste doktor Ott Karulin on töötanud ajakirjaniku ja riigiametnikuna ning üle kümne aasta Viljandi kultuuriakadeemias külalisõppejõuna. "Praegu on huvi kultuuriakadeemia vastu hea, aga me peame mõtlema 10-15 aastat ette, et ta oleks ka siis atraktiivne kool, mõtlema täiend- ja mikrokraadiõppele, parendama meie kooli suhtlust tulevaste tööandjatega, et tudengid läheksid kindlalt tööturule," sõnas Karulin.

Meedia ja ajakirjanduse doktorikraadiga Kertu Saks on varem juhtinud Energia avastuskeskust, Kultuurkapitali ja Eesti Rahva Muuseumi. Tema hinnangul läheb Viljandi kultuuriakadeemial hästi ning toob märksõnadena välja koostöö ja jätkusuutlikkuse. "Tuleme tagasi ka selle juurde, missugused vajadused on hetkel kõrghariduses keskkonnast lähtuvalt – jätkusuutlikus, kestlikkus ja teadusalade integreerimine. Seda saaks kindlasti paremini teha, koostööd saaks paremini teha ja kindlasti tuleks teha tõhusamalt koostööd mäluasutuste ja muuseumidega," märkis Saks.

Oma seisukohti tutvustavad kõik kandidaadid 8. aprillil toimuval avalikul debatil.