Ajad on erakordselt ärevad. Kõik on muutumises ja palju on sellist, mille osas pole kindlust, pole veel vastuseid. Ka muuseumide valdkond on muutumises ning mõned muuseumide rollid on saanud olulisemaks kui teised. Olen seda oma kolme Eesti Rahva Muuseumi juhi aasta jooksul saanud pidevalt uuesti tõdeda. Teaduse taustaga inimesena näen, kui palju selles kõiges on uurimisainet.

Muutunud rollide näitena tuletan endale tihti meelde täiemahulise Ukraina sõja puhkemise päeva. See päev jääb südamesse. ERM on igal aastal meie iseseisvuspäeval kõigile avatud. 24. veebruaril 2022 oli sõja puhkemise ehmatus nii suur, et me ei uskunud, et muuseumi sel päeval külastajaid tuleb. Neid tuli aga tuhandeid. Inimesed tulid peredega, sõpradega, et olla koos, juhtunust rääkida ning ERMi näitustel oma lastele näidata, kuidas eelnevad põlvkonnad on rasketest aegadest läbi tulnud ja ellu jäänud. See päev tõi eriti selgelt esile muuseumide rolli, mis on viimase kolme aastaga päev päevalt järjest olulisemaks saanud - muuseum on turvaline ja usaldusväärne kohtumispaik, kust keerulistes oludes tuge leida.

ERMi kui Eesti sümbolasutuse roll on olnud viimastel aastatel eriti tajutav ning see on ka põhjus, miks olen väga seisnud ERMi avatuse eest. Oleme meeskonnaga pidanud lugematuid arutelusid, kuidas luua ERMis "oma" mõnus, turvaline, tegevust ja teadmisi pakkuv koht igas vanuses ja erinevate huvidega inimeste jaoks. Nende teemadega tegelemine on tähendanud nii ligipääsetavuse parandamist kui ERMile rohelise muuseumi märgise taotlemist, millega kolleegid ka edukalt hakkama said.

Teadlikult oleme edasi liikunud peresõbralikkuse suunas, eelmisel aastal avasime väikeste pereliikmetega aja mahavõtmiseks peretoa, sügisel aga eelkõige eelkooliealistele lastele spetsiaalse ala "Mängumets". See on saanud väga populaarseks, seal toimuvad regulaarselt jutu- ja meisterdamishommikud, ning olen oma kolleegide üle väga uhke, et nad selle loomist ja tegevusi nii suure südamega edasi viivad.

ERM käib igas mõttes ajaga kaasas nagu kaasaegne muuseum seda tegema peabki. ERM loob näitusi ja lisaprogrammi eesmärgiga jõuda ka nendeni, kes muidu muuseumisse ei pruugi sattuda. Veel 24. veebruarini on näiteks avatud näitus "Kellele kuulub öö?", mis keskendub linnaöö võimusuhete, piirangute ja ametite teemale läbi ajaloo, millele lisandub aga ka alternatiiv- ja ööelukultuuri mõõde. Usun, et üsna palju on neid inimesi, kes võiksid kinnitada minu väidet, et ERMis saab üsna harva rääkida nö traditsioonilistest näitustest. Sellele on aga põhja ladunud meie meeskonna tugevus teadusasutusena ning rahvusvaheline koostöö.

Rahvusvahelise tunnustusega teadusasutus

Moodsad suunad, mille hulka kuuluvad näiteks ka digikultuur ja videomängud, jõuavad meieni enamasti teadusosakonna ja nende uurimuste kaudu. ERM on sarnaselt ülikoolidele evalveeritud teadusasutus ja meie teadurid on kaasatud mitmetesse rahvusvahelistesse projektidesse, et tegeleda just nende kõige kaasaegsemate teemadega. 2024. aastal toimunud rahvusvahelise evalveerimise eelhinnangu järgi hinnati ERMi teadustegevust kõrgelt, mis on suur tunnustus meie teadurite professionaalsusele.

Meie juures toimuvad igal aastal mitmed rahvusvahelised konverentsid, mõnda neist veame eest ise, teiste õnnestumisele aitame kaasa. 2022. aastal võõrustasime näiteks Euroopa aasta muuseumi auhinna konverentsi ja üleandmistseremooniat, eelmisel aastal korraldasime aga ise jätkusuutlikkuse konverentsi. Teema, mille juures on kogu rahva kaasatus üheks märksõnaks, ning ERM asjakohaseks platvormiks.

2023. aasta kevadel avasime Tampere Vapriikki muuseumikeskuses ERMi muinasjutunäituse "Elas kord…". Eestis ülipopulaarsest näitusest sai ka Soomes publikumagnet, mis tõi kokku ligi 190 000 huvilist. Näitus valmis Vapriikki muuseumikeskuse ja ERMi koostöös ning oli kohandatud Soome oludele. Sellised koostööprojektid on eesmärk, mille poole püüelda ka edaspidi.

Kultuuripealinna aastal jõudis meile tavaliselt vaid maailma suurlinnades esineva jaapani kunstniku Ryoji Ikeda isikunäitus, mis oli suurepärane koostööharjutus mitme osapoole vahel (aitäh Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinna meeskond!) ja andis ERMile palju kogemusi sama suurte või suurmategi rahvusvaheliste näituseprojektide elluviimiseks.

Kultuuridiplomaatia

Euroopa kultuuripealinna tiitliaastal külastasid Tartut paljud kõrgetasemelised delegatsioonid, neist suurem osa jõudis ka ERMi. Mitmed suursaadikud, keda käimasoleva sõja ajal oleme võõrustanud, on mulle öelnud, et näevad kogu meie ajalugu uues perspektiivis. See on tähtis osa kultuuri- ja julgeolekudiplomaatiast, kus räägime Eesti lugu.

ERM on üks Eesti olulisemaid sümbolasutusi meie enda rahva jaoks, aga ka rahvusvahelist suhtlust ja kultuuridiplomaatiat silmas pidades. Suhtlus saatkondade ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega on olnud minu ametis oleku ajal tõesti tihe. Oleme otsinud ja leidnud koostöökohti ja viinud omavahel kokku õiged inimesed. Ühelt poolt on see aidanud kaasa me oma näitusetegevusele ja teadustööle, aga teisalt on ERM olnud ka rahvusvahelise suhtluse platvorm ka palju laiemalt kui ainult muuseumimaastikul. Nende suhete vilju ei saa praeguses turbulentses maailmas kuidagi alahinnata.

Kohanemisvõime vahekokkuvõte

Kolm aastat muuseumi direktorina on olnud pingelised ning kriisidest tulenevalt heitlikud ja ärevad. Muuseumid on ühiskonna teenistuses ja nagu teistelgi organisatsioonidel, tuleb ka kultuuriasutustel pidevate muutustega kohaneda.

Muuseumil seisavad lähiajal ees veel mitmed pragmaatilised otsused, mis puudutavad majanduse olukorda laiemalt. ERM seisab aga tugevatel alustel ja nii on hea edasi minna. Senisest enam saab teha koostööd muuseumidega väljaspool Eestit, et ühiste projektide raames suurendada nähtavust, vahetada oskusteavet, teadusuurimuste tulemusi ja tõsta professionaalsust. Uut hingamist vajab töö kogukondadega.

ERM on viimastel aastatel näidanud oma head kohanemisvõimet. Oleme pingutanud selle nimel, et olla kogu rahva muuseum. Oleme tugevdanud oma rahvusvahelist positsiooni, edendanud kultuuridiplomaatiat ning jõudnud uute sihtgruppideni. Tulevikku vaadates on oluline, et ERM mõtestaks muutuvates oludes oma rolli, oleks avatud meelega, jätkaks uuendustega, et kanda oma väärikat ja inimesi kokku toovat rolli nii Eesti kui rahvusvahelisel tasandil.

Koostööle orienteeritus aitab meil kõigil praegustest segastest aegadest läbi tulla. Oleme tugev ja kange rahvas ning kui üksteisest hoolime ja seljad kokku paneme, siis saame, jaksame ning kõik läheb hästi. ERM on koostööd igati soodustav kokkusaamiskoht.