Kultuuriministeeriumi nimekirjas on praegu neli olulist kultuuriehitist – rahvusraamatukogu hoone renoveerimine, rahvusringhäälingu uue telemaja ehitus, ühishoidlad ja kunstihoone renoveerimise lõpetamine. Kui rahvusraamatukogu hoonet praegu renoveeritakse, siis kolme teise objekti kohta ei ole lõplikke otsuseid, millal nendega edasi minnakse.

Kultuuriminister Piret Hartman märkis, et ka riigi eelarve läbirääkimisel mainitud kinnisvaraga otsuseid ei tehtud ja need lükkuvad järgmisesse aastasse.

"Täna ei saa öelda, et kuidas jätkub teema seoses ERR-iga, et millal me siis saame lõpuks selle kopa maasse lüüa. Mis puudutab rahvusraamatukogu, siis rahvusraamatukogu renoveerimine toimub," sõnas ta.

"Meil on vaja n-ö kallinemiseks ressurssi juurde, neid on vaja 2024. aastaks, nii et ma loodan, et järgmisel aastal valitsus otsuse seoses rahvusraamatukogu kallinemisega teeb, aga sellel aastal seda otsust ei tulnud," tõdes Hartman.

Ühishoidlate projekteerimine algab Hartmani sõnul järgmisel aastal. Üks hoidla rajatakse Hiiumaale, teine Põhja- ja kolmas Lõuna-Eestisse. Projekteerimise proovib kultuuriministeerium teha oma kulu ja kirjadega, aga ehituseks on vaja ikkagi riigi tuge. Ka kunstihoone renoveerimise lõpetamine lükkub edasi järgnevateks aastateks, ütleb Hartman.

"Ka selles osas see küsimus jääb üles ja ma väga loodan, et me jõuame valitsusega kokkuleppele järgmisel aastal. Aga ma ütlen, et ka siin on väga raske praegusel hetkel lubadusi anda."

Kallinenud ehitushindade tõttu ei valmi täies mahus aasta lõpuks tõenäoliselt ka riigi jalgpallihallide projekt. Ehk 2022. aasta lõpuks pidi üle Eesti kerkima 12 jalgpallihalli. Iga halli ehitusse panustab riik 1,5 miljonit eurot, aga hinnatõusu tõttu sellest panusest kohalikele omavalitsustele ei piisa.

"Seda otsust ei ole muudetud, et riik iga halli ehitamiseks 1,5 miljonit annab. Murekoht on lihtsalt see, et paljud kohalikud omavalitsused ei jõudnud seda ehitustööd valmis selleks ajaks, kui need hinnad kallinema hakkasid," selgitas Hartman.

"Meie küsimus oli see, kas me saame tulla kohalikele omavalitsustele täiendavalt appi. Kultuuriministeeriumi poolt me loomulikult esitasime valitsusele selle palve tulla kohalikele omavalitsustele appi, aga kahjuks me kokkuleppele ei jõudnud."

Ehitushindade kallinemise tõttu saab juba öelda, et 2024. aastaks ei valmi ka  Tartu Linnamuuseumi laienemine. Tartu abilinnapea Priit Humal rääkis, et linnamuuseumi laienemise projekt tehakse valmis, aga ehitusraha kulub praegu näiteks linna koolivõrgus hoonete renoveerimisele ja ehitamisele:

"Linnamuuseumile ei ole meil nelja-aastases eelarvestrateegia perioodis rahastust kavandatud. Just selle perioodi lõpus, mis me praegu neli aastat peame detailsemalt tegema, on meil tulemas Südalinna kultuurikeskus. Sellega samaaegselt linnamuuseumit teha ei ole kuigi reaalne."