Siplane astub üles püstijala tragöödiaga, mis räägib algupärase loo Pärnu identiteedist, sest Siplase hinnangul on Pärnu kultuuriloost ja selle olemusest aru saadud üsna ühekülgselt.

Etendused toimuvad pärnakate seas tuntud legendaarses aastakümneid töötanud nostalgiahõngulises, kuid paar aastat tagasi suletud Uku kohviku ruumides. Siplase sõnul on tal ideid ka edaspidisteks projektideks.

"Selle loo mõte on käsitleda Pärnu ajalugu, kõiki neid legende, õilsaid, romantilisi, üllaid, sellise realistliku pilguga vaadata natukene asjade taha. Ma näitan Pärnut selles tõelises valguses, alates Koidula selgrootükist, mis vedeleb ühes kohas, millest tuleb ka teatri logo, jätkates Koidula kiharaga, mis vedeleb ühes teises kohas. Need lood ei aja naerma, need ei ole sellised kiired paarifraasilised naljad," ütles Pärnu saksa käsitööliste teatri kunstiline juht Andres Siplane.

"Ma ikkagi räägin ajaloosündmustest, ajaloolistest ja kultuuriloolistest isikutest. Uku on legendaarne koht rohke ajalooga ja see on nagu telg, mille ümber Pärnu keerleb. See oli suur õnn, et see maja oli hetkel saadaval ja et meid lubati siia tulla. See on pool selle asja väärtusest," ütles Siplane.